Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/04/2012775t1h0e86.jpg)
Läinud jõulukuu paistis üldiselt vaikse aasta taustal silma tormidega: isegi sügaval sisemaal puhus tuul tervelt 25 päeval tugevamini kui kümme meetrit sekundis. Lisaks tuli taevast alla kõike: lund, lörtsi, lobjakat ja vihma - ühesõnaga: oli igati römbe (valju tuule ja sajuiilidega) talveilm.
Möödunud kuu algus meenutas 2000. aasta detsembrit, ka toona üritasid pungad puudel puhkeda ja lilled õitseda. Virumaal võis metsadest korjata ka kukeseeni! Tunamullu seevastu ei tõusnud Tartumaal ligi pool kuud õhusoe kordagi plusspoolele, öösel paukus pakane.
Ka nüüd võis kogu detsembris kuulda kärgatusi, nood ei olnud aga loodusliku tekkega - inimesed lihtsalt ei mallanud aastavahetust ära oodata. Kui mõni mees aga linnavahel silmili maha viskus, võis oletada, et too on Iraagist või Afganistanist puhkusele saabunud rahuvalvaja, kellele jõuluaegsed paugud tulid ilmse ootamatusena.
Tõelist pakast pole sel talvel meie maale veel jõudnud - seni külmimad tunnid olid just pühade eel, kui selgetel varastel tundidel mõõdeti 23. detsembril Kuusikul 16,9 ning päev hiljem Jõhvis 17,5 miinuskraadi. Paar päeva varem hankis endale valge lumevaiba Kirde-Eesti.
Jõulusid võis sel aastal valgeiks lugeda suurem osa Eestist. Vähemalt brittide mõõdupuu kohaselt (seal loetakse jõule valgeks, kui 25. detsembril langeb kas või ainumas helbeke Londoni ilmateenistuse katusele). Ameeriklastel on jõuluaeg valge vaid siis, kui maas on vähemalt tolli jagu lund.
Siinkohal on sobilik meenutada, et poliitiliselt korrektne on öelda: igatseme valget jõulu, nirud on aga pruunid (mitte mustad jõulud)!
Aasta finaal oli tormiline. Esimene suurtormi algus oli ajastatud just talve algusele. Ilm oli hukas põhjarannikul, kus murdusid puud ja lendasid katused. Tallinlaste peade kohal kõmises isegi kõu.
Hädas oli nii maa- kui meretransport. Raske aeg oli ka sünoptikuil: ilm muutus pidevalt, prognoosid muudkui vaheldusid, ja kõigis Läänemere-äärseis maades!
Siis tegi ilmataat päevase pausi ja kukkus uue jõuga möllama. Jõululaupäeva õhtuks tõusis torm, mis jõudis ka lõuna poole. Tuul oli Tartumaal nii vinge, et õhus lendas nii lund kui mulda.
Aasta viimastel päevadel olid paljud maakonnad valkjad või rohekasvalged. Vaid Kirde-Eesti oli säilitanud paksema lumekorra, hulgem tuli lund juurde Pärnu pool. Just aastavahetuse momendil algas kerge lumesadu ka pealinnas.
Kui meteoroloogia ja hüdroloogia instituudis jõuti ilma kokkuvõteteni, selgus, et 2003. aasta viimane kuu oli väga soe: keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 0,2 kraadi, mis ületab pikaajalist keskmist ligi kolme ja poole kraadi võrra. Riigi keskmine sademete hulk oli poolteist korda suurem harilikust ehk 73 mm. Vähe sadas Võrus (45 mm), enim aga Pärnus (108 mm).
Välisilmast
Kui poliitilisest välisilmast juttu tehakse, tuleb kõigile muidugi silme ette pilt teleekraanilt, kui enne jõule tabatud kurjusevürst Saddam Husseini juustest otsiti sarvemukse. Ameeriklaste pettumuseks neid ei leitud (oli ta järsku heaks muutunud nagu Nukitsamees?).
Klimatoloogiline välisilm pakkus samuti kõneainet. Detsember algas suurte üleujutustega Prantsusmaal. Kahe päevaga sadas Marseille lähedal maha 200 mm vihmavett, kolmandik meie aastasest sademetehulgast. Tormid tegid palju pahandust ka meie lääne- ja põhjanaabrite juures. Juba enne pühi jäi küünlavalgele sadu tuhandeid peresid.
Maltal olid viimase 80 aasta külmimad pühad (8,8ŗ), sadas rahet.
Mudavoolu alla maeti hulk inimesi San Bernandino lähedal Californias. Mõni kuu varem hävitas põleng sealseilt mäenõlvadelt kaitsva metsa.
Jõululaupäeva palavaim paik oli Austraalia, kus mõõdeti 45 kuumakraadi, Jakuutias langes piiritusesammas aga -52 pügalani.
Aastate eest
1903. aasta jõulukuu oli Tartus paras: -3,4ŗ, sademeid tuli vaid 9 mm. Maa oli valge nii jõulude kui aastavahetuse aegu.
Postimehele teatati:
Suurubi. Merelahes kiskus kange maru ühe suure jäätüki lahti ja viis selle 40 hobusega ja enam kui 160 inimesega merre. 5 inimest uppus ära.
Võru. Harva saab ilm nõnda ilusat loodusemängu näha kui 30. nov. õhtul, kui põhjataeva kaarel «virmaliste vehklemist» nähti. «Ei tea, mis asja see nüüd ette kuulutab, kas külma või sõda!» õhkasivad mitmed vanakesed. Rahva seas on see ebausk veel kindel, et kui taeva all mingisugust arusaamata nähtust juhtub, pidada sel kohe tähendus olema, et midagi halba tulemas on.
1953. aasta detsember oli pea samasugune kui 50 aasta eest: -3,8ŗ ja 8 mm sademeid. Samuti oli tähtsatel päevadel maa valge.
Teaduseuudiseid
Marsilt. Äsja teostas eduka marssumise NASA kosmosesond. Esialgsed vaatlused kinnitasid, et ka Marsil pole mingit elu.
Ka teadlased streikisid! Hiljutise streigiga ühinesid samuti sajad teadlased. Ainult et nende kolmetunnist hoiatusstreiki ei pannud mitte keegi tähele.