Suurte ülikoolide avatud ülikooli tudengeist loobub alustatud õpinguist keskmiselt iga kümnes, tihti on loobumise taga majanduslik võimetus tasuda õppemaksu.
Iga kümnes tasuline tudeng loobub õpinguist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurim semestriarve, mille on välja kirjutanud Marge Kõrvits Tallinna Pedagoogikaülikooli avatud ülikoolist, tühjendanuks tudengi rahakotti 19 000 krooni võrra. Kuid ei tühjendanud. Tudeng loobus raha maksmisest, ühes sellega aga ka eelseisvast semestrist ning oma nimest pedagoogikaülikooli hingekirjas.
Sõltuvalt ainepunktide hulgast ja hinnast kujuneb selles koolis semestri keskmiseks tasuks 13 000 - 14 000 krooni. Pedagoogikaülikooli avatud ülikooli viiesajast tudengist jätab arve maksmata vähem kui 50 tudengit aastas. Kuna tasulisi tudengeid on hingekirjas keskeltläbi 500, teeb see lahkujate protsendiks veidi alla kümne.
Põhjused teadmata
«Kuid on selgusetu, kas seda tehakse majanduslikel põhjustel või ka näiteks töökoormuse kasvu tõttu,» nentis Kõrvits.
Täit selgust selle kohta, mis on õpinguist loobumise tegelikeks põhjusteks, pole ühelgi ülikoolil, sest formaalsed lahkumisdokumendid seda ei kajasta. Siiski saavad Tallinna Tehnikaülikoolis igal aastal 250-300 tasulist tudengit eksmati arve maksmatajätmise pärast, teab õppeosakonna vastuvõtu- ja üliõpilastalituse juhataja Aime Piht.
«See teeb 35% nendest 800 tasulisest tudengist, kes õppeaasta jooksul üldse eksmatrikuleeritakse,» andis Piht aimu rahaliste raskuste tõttu loobujate võimalikust osakaalust. Ta lisab aga, et ka arve maksmatajätmise põhjused võivad olla mittemajanduslikud. Tehnikaülikoolis õpib veidi alla 4000 tasulise üliõpilase.
Tartu Ülikooli avatud ülikooli 4700 üliõpilasest jäi eelmisel õppeaastal eemale 400-500 tudengit, ütles kaugkoolituskeskuse tasemekoolituse spetsialist Kaja Karo. Seegi arv hõlmab väljalangemise kõiki põhjusi, nii majanduslikke, isiklikke kui õpinguist tulenevaid.
Tartu Ülikooli finantsdirektor Taimo Saan rääkis, et maksmata arvete teemal tuleb suhelda veidi alla 300 üliõpilasega, kellest tõsiseid võlglasi on 40-50. «Mõned maksavad raha kiiresti ära pärast meeldetuletust, mõned viivitavad,» nentis Saan.
Iga tasulise tudengi sõlmitud lepingus on sätestatud ka 0,1-protsendise päevaviivise nõudmise võimalus. Saani sõnul ei ole ülikool seda siiani rakendanud, kuid kavatseb seda teha alanud aastal.
«Jätta võlg sisse nõudmata pole ju õige. Kavatseme kasutada kõiki ette nähtud võimalusi,» sõnas Saan.
Võlad nõutakse sisse
Alates eelmise aasta aprillist on tudengeil võimalik semestritasu maksta kahes osas ehk neli korda aastas. Nii näiteks tuli sügissemestri eest tasuda 15. oktoobril ja 15. novembril, millele järgnes veel armuaeg 15. detsembrini, mille vältel ülikool oma raha ootas.
Novembri lõpus kirjutas Saan aga esimesed sadakond eksmatrikuleerimisavaldust varasemate võlglaste kohta. Ka selle õiguse sai finantsdirektor eelmisel aastal.
«Varem oli see dekanaatide teha ning tihti suutsid tudengid oma dekaanidega härdalt rääkides hakkama saada,» ütles Saan. «Aga finantsdirektor, kuri inimene, võtab kõike nii, nagu lepingus kirjas: kes jääb kaks kuud võlgu, saab eksmati pluss võlakohustuse.»
Õppetasud suuremates ülikoolides
Pedagoogikaülikoolis maksab ainepunkt 500-1000 krooni
Tehnikaülikoolis maksab ainepunkt 400-1000 krooni.
Tartu Ülikoolis maksab õppeaasta 15 000 - 35 000 krooni.