Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/09/13/12097661t1h8974.jpg)
Aastavahetusel rõõmustas Suurbritanniat tõsiasi, et kuna saare väärtuseks on kaheksa triljonit eurot, ei hakka selle peale isegi maailma rikkaima mehe Bill Gatesi rahakott.
Ent jõude ühendades õnnestuks meil ära osta kõik brittide rannad, teed, kodumajad ja pangad - sest kogu maailma eraisikud tarbisid erinevaid kaupu mullu umbes 2,5 korda suurema summa eest.
Tarbimine on neljapäeva õhtul ilmunud Worldwatchi instituudi iga-aastase «State of the World» (ehk «Maailma olukord») sarja 2004. aasta raamatu keskseks teemaks.
Kasvav tarbimine tööstusriikides ja mitmetes arengumaades on kiirem kui meie planeet suudab taluda, rõhutavad raamatu autorid. Probleemiks on eelkõige «ületarbimine», mõõdukas tarbimine leiab uurijate arusaama.
«Tarbimise kasv on aidanud anda paljudele hädavajaliku ja loonud uusi töökohti,» möönab Worldwatchi instituudi direktor Christopher Flavin. «Ent samas on uue sajandi alguses enneolematu tarbimisnälg unustanud looduse, millest me kõik sõltume, ja samas muutnud endisest keerulisemaks vaeste võimaluse hankida eluks hädavajalik.»
«Pea kõik maakera ökosüsteemid tõmbavad koomale, et teha ruumi inimestele ja nende kodudele, farmidele, ostukeskustele, tehastele,» kirjutavad Worldwatchi uurijad.
Üha rohkem tarbijaid
Maakeral on nende hinnangul praegu 1,7 miljardit tarbijat, kellest umbes pooled elavad arengumaades. Tarbimisklassi kuuluvate inimeste hulk Hiinas on juba peaaegu niisama suur kui USAs.
Tarbimisrõõm ei ole toonud inimestele õnne. Kuigi ameeriklased on poole rikkamad kui 1957. aastal, kinnitab neist endiselt vaid iga kolmas, et on väga õnnelik. Lisaks sellele on ameeriklased maailma ühed «kurnatumad» inimesed - keskmine ameeriklane veedab sellel aastal töökohal kokku üheksa nädalat rohkem kui keskmine eurooplane.
Moodsas ühiskonnas on tarbimine haaranud ühiskonnas usundi ja perekonna koha, tõdevad uurijad. Kui varem kogunesid inimesed kirikus, siis nüüd ostukeskustes. Põhjanaabrid soomlased on selle trendiga kaasa läinud juba ammu ja viinud kirikute tegevust ostukeskustesse.
Saab paremini
Nagu Worldwatchil kombeks on, ei tegele «Maailma olukorra» sarja raamatud ainult probleemide leidmisega, vaid neile pakutakse välja ka ohtralt lahendusi.
Ettevõtted ja valitsus võivad tarbijate otsuseid suunata, aga lõpuks teeb poeriiuli ees otsused ikkagi iga tarbija ise. Juhtnöörid on lihtsamast lihtsamad: vaadake, kus toode valmistatud on, millest see tehtud on ja mõelge enne ostmist, kas teil seda tõesti vaja on.
Ja üks lihtsamatest otsustest - võtke kott poodi kaasa. Odavatest kilekottidest, mis looduses ei hävine, on saanud tohutu keskkonnaprobleem kogu maailmas.
Probleem on nii suur, et näiteks iirlased kutsuvad kõikjal vedelevaid kilekotte riigilipuks ja Lõuna-Aafrikas nimetatakse neid rahvuslilleks. Kokku toodetakse kilekotte ostmise tarbeks 4-5 triljonit, seega umbes 1000 kilekotti inimese kohta aastas.
Maksusüsteemi muutmine ökoloogilisemaks suunaks tõhusalt ka majandusjuhtide mõttemaailma. Väikseid muudatusi selles suunas, et ettevõtted maksavad maksusid vastavalt sellele, kui palju nad kahjustavad keskkonda, on tehtud juba mitmel pool Euroopas.