/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2012987t1ha51b.jpg)
Kavastu küla servas Emajõe kaldal seisnud Kantsi kõrtsi varemeile on kerkinud kahekorruseline hoone, milles pärast sisetööde tegemist alustab suvel tööd Emajõe Suursoo looduskaitseala keskus.
Inimasustuse lõppemise ja ligi 25 000 hektari suuruse Emajõe Suursoo piirile looduskaitseala keskust ehitava keskkonnaministeeriumi esialgse kava järgi pidi see uksed avama mullu sügisel.
Et riigil polnud aga läinud aastal võimalik kogu keskuse rajamiseks vajalikku raha välja käia, said ehitajad selleks ajaks hoone vaid väljastpoolt valmis. Nüüd on raha sisetöödeks olemas ja Tartumaa keskkonnateenistuse juhataja Jalmar Mandeli sõnul avab keskus uksed juuli lõpus.
Palju kivi ja klaasi
Vana Kantsi kõrtsi müüridele ehitatud looduskeskus võtab enda alla 375 ruutmeetrit, maaküttest sooja saavas majas on kasulikku pinda kokku 454 ruutmeetrit.
Muinsuskaitse nõudel tuli arhitektidel Raul Kõllamaal ja Aune Arusel hoonet projekteerides alles jätta kõik säilinud maakivimüürid, muist neist jääb majja sisse.
Kõrtsihoone läänepoolsesse, Emajõele vaatavasse tiiba tehtud juurdeehitis on üleni tumedaks toonitud klaasist, selle tausta ilmestavad kaks rõdu ja suurtest maakividest laotud korsten. Samasse tulevad ka terrass ja välikamin, teine kamin on hoones sees.
Esimesel korrusel on looduskeskuse infopunkt, 45 inimest mahutav saal, tualetid, kööginurk ja abiruumid.
Ka osa fuajee põrandast tuleb klaaskattega. See laseb uudishimulikel piiluda enne 16. sajandit Kantsi kõrtsi kohal olnud linnuse sisehoovi sillutist, mis aastasadu on maapõues peitunud.
Teisele korrusele tulevad rajatava Emajõe Suursoo looduskaitseala juhtkonna tööruumid. Keskkonnaministeerium hakkab peagi otsima looduskaitseala juhatajat. Kolm ülejäänud töötajat hakkavad tegelema teadusuuringute, loodusinfo jagamise ja Emajõe Suursoo järelevalvega.
«Emajõe Suursoo looduskeskus pole ehitatud lõbustusasutuseks,» ütles Jalmar Mandel. «Keskuse mõte on jagada infot Emajõe Suursoos jalgsi ja ka Emajõge pidi rändavatele matkasellidele.»
Kevadel algab kibekiire töö looduskeskuse ümbruses: mulda läheb muruseeme, valmivad telkimisplats ja parkla ning jõe äärde kerkib väike paadisadam neile, kes reisivad keskusse Emajõge pidi. Tulevikus saavad puhtaks ka linnuse vallikraavid, üle nende hakkavad viima vanaaegse väljanägemisega palksillad.
Töö läheb edasi
Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse tehnobüroo peaspetsialisti Ants Voolma sõnul maksab looduskeskuse rajamine ligi seitse miljonit krooni. «Selle rahaga kõik valmis ei saa, meil on veel pisut raha tarvis,» nentis ta.
Järgmisel aastal on kavas ehitada keskuse juurde elumaja. Seal hakkab elama üks looduskeskuse töötajatest, kes lisaks oma põhitööle peab keskusel silma peal nii ööl kui päeval. Vaja on ka abihoonet. «Ehk õnnestub metsa sisse ka mõned kämpingud ehitada,» lisas Ants Voolma.
Looduskeskuse rajamine algas 2001. aastal, siis sai valmis keskuseni viiv tee. 2002. aastal tegi peatöövõtja AS Merko Ehitus hoone vundamendi ja töömehed püstitasid 38 tonni kaaluva raudkonstruktsiooni, mis hoiab kogukat hoonet üleval.
Kavastu küla serva Emajõe äärde laevatee valvamiseks ja tollimaksu kogumiseks rajatud linnus hävis 16. sajandi lõpus Liivi sõja ajal. 18. sajandil kerkis linnuse asemele Eesti väidetavalt ainus jõekõrts. Kantsi kõrts elas üle Teise maailmasõja, lagunema hakkas maakivihoone pärast 1970. aastat.