/nginx/o/2013/09/04/2013213t1h69cf.jpg)
Eesti Energia plaanib elektri hinna tõusu ja laenude toel investeerida lähema 15 aasta jooksul 46 miljardit krooni, millest suurem osa läheb viie uue tehnoloogiaga põlevkivienergiaploki ehitamiseks ning võrkude uuendamiseks.
Eesti Energia ujutab energeetika miljarditega üle
/nginx/o/2021/06/04/13825320t1ha64b.jpg)
22. jaanuar 2004, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia on seadnud oma pikaajalised sihid 2016. aastani, kui kaovad viimased Euroopa Liidu antud turupiirangud ning tuleb lõpetada vanade keskkonnaohtlike põlevkivikatelde kasutamine.
Eesti Energia nõukogu peab reaalseks stsenaariumi, mille kohaselt suudavad elektrituru avanemisel energiafirma konkurendid võita kuni 15 protsenti kohalikust turust.
«See on ka suhteliselt optimistlik hinnang ning tegelikult peab Eesti Energia elektriga varustatuse tagama tõenäoliselt rohkem kui 85 protsendile Eesti elektrivajadusest,» kommenteeris Eesti Energia nõukogu liige Janno Reiljan.
Võimalik on ka see, et kogu elektri tootmine jääb Eesti Energia kontrolli all. TTÜ energeetikateaduskonna dekaanist Eesti Energia nõukogu liikme Olev Liigi sõnul jääb tõde nulli ja 15 protsendi vahele.
Energiafirma nägemuse kohaselt tuleb kümne aastaga rajada lisaks juba praegu ehitatavale kahele põlevkivienergiaplokile Narva elektrijaamadesse veel viis 215-megavatise võimsusega kuni kolme miljardi kroonist plokki. Nii tagataks tarbijate baaskoormusel elektriga varustamine.
Taotlus hinnatõusuks
Lisaks plaanib firma 2014. aastaks ühe 300-megavatise võimsusega gaasiturbiini ehitust. Sellega on võimalik lisaks elektrile ka soojust toota. Vanad põlevkivikatlad tulevikus konserveeritakse ning käivitatakse vaid äärmisel vajadusel.
Taastuvenergiasse tahab firma investeerida paar miljardit krooni ning taastuvenergia osatähtsus peaks Eesti elektritoodangus kasvama lähikümnendil kümne protsendini.
Elektrivõrkudesse plaanitakse pikaajaliselt iga-aastaselt rohkem kui miljardilisi investeeringuid.
«Kõige keerulisem aeg on aastatel 2007-2008, kui tuleb investeerida 5,5 miljardit krooni aastas,» märkis Vali.
Kavandatavatest hiigelinvesteeringutest tingituna esitab Eesti Energia juhatus täna ettevõtte nõukogule kinnitamiseks elektri hinnatõusu kava, mille kohaselt võivad elektrihinnad kinnitamata andmetel tõusta ligi 15 protsendi võrra.
Teadlased nurisevad
«Praeguse hinnaga tuleb laenuvõime piir vastu, mistõttu on vaja hinda tõsta,» rääkis Liik. «Kui elektri hind tõuseks pakutud viiendiku võrra, jääb uus hind kestma kauaks.»
Mitmed asjatundjad peavad Eesti Energia hinnatõusutaotluse esitamist lähtudes ettevõtte arenguplaanidest kiirustamiseks, sest eelnevalt tuleks Riigikogus kooskõlastada Eesti energeetika arengukava.
Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimehe Mihkel Veiderma sõnul on teadlased arengukava suhtes kriitilised. «Rahvamajandusele nii olulist asja ei saa kitsas ringis otsustada - vanasti olid teadlased hinnakomisjoni kaudu hinnakujundamise protsessi kaasatud, kuid nüüd tehakse otsuseid suletud süsteemis.»
Loe ka Olev Liigi kommentaari LK 15