R, 7.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sadade miljonite jagamine kümnele kutsekoolile kütab kirgi

Ülo Mattheus
Sadade miljonite jagamine kümnele kutsekoolile kütab kirgi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Haridusministeeriumis valminud eelnõu kohaselt on välja valitud kümme kutsekooli, millele riik soovib eraldada investeeringuteks üle 300 miljoni krooni, samas kui puudub kutsehariduse tulevikku määrav arengukava.

Jaotatavast summast tuleb pisut enam kui 300 miljonit krooni Euroopa Liidu struktuurifondidest, millele lisandub Eesti omafinantseerimine umbes 60 miljoni krooniga.

Valik kümne kooli kasuks tugines ettepanekutele, mille esitas valdavalt haridus- ja teadusministeeriumi enda töötajatest koosnev ekspertgrupp.

Samas ei ole ministeeriumil veel olemas arengukava, mille järgi kutseharidussüsteem peaks tulevikus edasi arenema, pannes paika ka vajalikud ja eelisarendamist nõudvad erialad jms. 2004. aastani kehtinud kava on ammendunud ja uus kava on alles projektijärgus.

Nii endised haridusministrid Mailis Reps ja Tõnis Lukas kui ka Riigikogu liige, kutseharidusspetsialist Andres Taimla avaldasid veendumust, et raha jagamine süsteemse kutsehariduse arengukavata on ebaõige ja tekitab kahtlusi, kas raha saavad just kõige õigemad.

Ministeerium on tellinud kutseharidust puudutava uuringu poliitikauuringute keskuselt Praxis, kuid nagu kinnitas ministeeriumis kutseharidusega tegeleva osakonna juhtaja Andres Pung, pole see veel valmis ja seda esitletakse 3. veebruaril.

Lukas nentis, et tema teada pidi just Praxise uuring olema esialgu struktuurifondide raha jaotamise üheks aluseks.

Osa koole võib kaduda

Lisaks valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis möödunud sügisel põhjalik tööjõuvajaduse prognoos kuni 2009. aastani.

Selle kohaselt väheneb tulevikus nõudlus tööjõu järele põllumajanduses, toiduainetööstuses, tekstiili- ja rõivatööstuses. Samas kasvab see puidu, puittoodete ja paberi tootmises ning ehituses.

Nii leidsid Postimehega vestelnud eksperdid Eesti kahanevat sündimust ja tööjõuturgu silmas pidades, et kutsekoole on praegu liiga palju ja osa neist tuleb tõenäoliselt üldse sulgeda, olgugi et need on nii mitmeski piirikonnas üheks peamiseks tööandjaks.

Kutsehariduse edendamise ühingu juhatuse esimehe, Türi tehnika- ja maamajanduskooli direktori Toomas Shadeiko väitel vajaks Eesti umbes 30 kutsekooli praeguse ligikaudu 50 asemel.

«Me peaksime mõtlema, mis see kutsekool siis on - kas see ikka peab olema sotsiaalasutus,» üles ta.

Valikus olulised koolid

Haridus- ja teadusministeeriumi ametnike kinnitusel valiti Euroopa Liidu tõukefondist rahastatavad kutsekoolid välja lähtuvalt sellest, et just need koolid on Eesti kutseharidussüsteemis ka edaspidi vajalikud ning täidavad olulist rolli oma regioonis.

Isamaaliidu liige Lukas avaldas aga imestust, miks arvati kümne struktuurifondide raha saaja hulka näiteks raha taotlenud kutsekoolide seas haridusministeeriumi ekspertgrupi hinnangute põhjal 20. kohale sattunud Luua metsanduskool.

Samas jäid välja 11.-12. kohale tulnud ning samuti regionaalselt olulised Rakvere kutsekool ja Viljandi ühendatud kutsekool, lisas Lukas.

Ühte valitsusparteisse, Reformierakonda kuuluva Taimla arvates peaks praegu käima vaidlus kutsehariduse edendamise üldisemate põhimõtete üle ja mitte veel selle üle, kui palju kellelegi raha jaotada.

Keskerakonda kuuluva Repsi sõnul tehakse struktuurifondide raha jaotamise kaudu kutsekoolide hulgas ära valik, kes neist jääb alles.

«Pole mõtet rääkida juttu, et kolme või nelja aasta pärast mahub mõni teine veel paati,» selgitas Reps. «Riigipoolne lisarahastamine tähendab, et teistele ei jää enam praktiliselt midagi, ja kui jääb, siis ainult pearaha. Ja ükskõik, mis koolid seal väljavalitute hulgas on - need koolid jäävad ja teised koolid lihtsalt suretatakse vaikselt välja.»

Kutseõppeasutuste rahasüst

Kutsekoolid saavad Euroopa Regionaalarengu Fondilt (ERDF) investeeringuteks üle 300 miljoni krooni, millele riik lisab umbes 60 miljonit

Kool / ERDFi toetus

Kuressaare Ametikool 34 518 000 krooni

Narva Kutseõppeasutus 49 935 000

Türi Tehnika- ja Maamajanduskool 20 820 000

Tallinna Tööstushariduskeskus 30 076 500

Tallinna Teeninduskool 17 850 750

Pärnumaa Kutsehariduskeskus 37 875 000

Tartu Kutsehariduskeskus 37 500 000

Võrumaa Kutsehariduskeskus 34 552 500

Tallinna Polütehnikum 8 539 500

Luua Metsanduskool 30 000 000

Kokku: 301 667 250

Allikas: valitsuse korraldus

Tagasi üles