/nginx/o/2009/07/08/204216t1hc076.jpg)
Maanteeameti peadirektori asetäitja Villu Vane loodab, et riigi rahakott kannatab järgmisel aastal kiirusmõõtmiskaamerate paigaldamisega jätkata, nii et lisaks Tallinna-Tartu maanteele jõuavad kiirusjälgijad ka teiste teede äärde.
Amet loodab kiiruskaameraid paigaldada ka järgmisel aastal
/nginx/o/2011/12/29/893940t1h4c48.jpg)
8. juuli 2009, 08:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vane rääkis Kuku raadio saates «Ärataja», et esimene kaamera võeti kasutusele 3 aastat tagasi, kuid tegemist ei olnud statsionaarse kaameraga.
Eile pandi Tallinna-Tartu maanteel püsti esimene statsionaarne kaamera ja aasta lõpuks peaks sellel maanteel olema 16 kaamerat. Vane avaldas lootust, et riigi rahaline seis lubab järgmisel aastal kaameraid üles panna ka teistele põhimaanteedele.
Vane kinnitas, et enne, kui kiiruskaamera andmete alusel trahv välja saadetakse, kontrollitakse andmeid mitu korda. Kui trahvi saanud inimene väidab, et tema oma auto roolis kihutamise ajal ei olnud või ütleb, et ei ole üldse sel ajal autot kasutanud, siis see teda trahvi maksmisest ei päästa.
Kui auto omanik keeldub kiiruseületamist tunnistamast, siis jõustunud seadusesäte kohustab juhti päevikut pidama või mäletama 3 kuu pikkust auto kasutamise perioodi
Vane sõnul annavad kiiruskaamerad võimaluse viia need politseinikud, kes praegu põhimaanteedel tegutsevad, ka kõrvalisematele teedele korda valvama.
Lõpetuseks märkis Vane, et olukord liikluses on paranenud, juunis hukkus liikluses 2 inimest, mis on üle aastate parim näitaja. Statistika näitab, et vähem on ka kiiruse ületajaid ning rohkem kinnitatakse turvavööd.
Eesmärgiks on võetud, et aastal 2015 ei tohiks liikluses hukkuda üle saja inimese.