Veeteede amet kuulutas välja riigihanke lisajäämurdja broneerimiseks Soome lahele, et tugevdada veekogul Eesti jäämurdevõimekust.
Eesti otsib lisajäämurdjat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plaanis on sõlmida viis aastat kehtiv valmisolekuleping ajavahemikuks 20. detsember kuni 20. aprill, mil lepingupartner peab laeva saatma veeteede ameti käsutusse 10 päeva jooksul vastava teate saamisest alates, teatas amet.
«Kuigi mitmel eelneval aastal on jääolud Eesti vetes olnud kerged, ei saa välistada tugeva jääga talve, nagu see oli näiteks 2002/2003. aasta jäämurdehooajal,» selgitas veeteede ameti välissuhete juht Dan Heering.
Heering lisas, et laev peab olema vastava jääklassiga ja laiem kui 18 meetrit ning süvis ei tohi olla suurem kui 8,5 meetrit. Peamasinate koguvõimsus peab olema üle 10000 kW.
Praegu on veeteede ameti käsutuses 46-aastane jäämurdja Tarmo, mis on küll heas seisus, kuid siiski väga vana laev. Karmil talvel ei piisa kaasaegsete laevade teenindamiseks ka jäämurdja Tarmo mõõtmetest ega masinate võimsusest, sest ehitamise ajal olid abistamist vajavad kaubalaevad tunduvalt väiksemad.
Veeteede ametil on alates 2004. aastast Rootsi mereadministratsiooniga ka jäämurdjate prahtimise leping, kuid seda vaid vabade laevade olemasolu korral. See tähendab võimalust saada lisajäämurdja keskmise talve puhul, kuid karmimal talvel ei pruugi vabasid jäämurdjaid olla.
Riigihanke võitjaga sõlmitav viieaastane leping peab Heeringu sõnul andma Eesti riigile turvatunde, et olenemata talvest ei jääks Eesti jääblokaadi, mis halvendaks veelgi tänast majandusolukorda.
Samuti on see aeg vajalik, et otsida võimalusi viia lõpuni uue jäämurdja ehitus, mille ehitushanke dokumendid olid valmis juba eelmise aasta maikuuks, kuid mis seiskus seoses majandusolukorra halvenemisega.