Kui pakaselistel päevadel kipub ahju- või radiaatorisoojast väheks jääma, võib lisaks osta mõne elektrilise soojendaja - kauplustes on neid müügil suures valikus.
Elektrilist küttekeha valides tuleks arvestada köetava ruumi suurust ja lisakütmisele kuluvat aega.
Ruumide pidevaks kütmiseks tuleks eelistada õliradiaatorit, kiireks soojendamiseks sobib paremini puhur.
Põhiline erinevus õliradiaatori ja puhuri vahel on ventilaator, mis õhuringlust hoogustab, tänu sellele soojendabki puhur õhku kiiremini, selgitas Omega kodumasinate kaupluse omanik Margus Kurvits.
Puhuri eluiga
Ka jahtub puhuri soojendatud toaõhk kiiremini, sest teatud temperatuurini jõudes lülitab termoregulaator puhuri välja. Uuesti tööle hakkab see alles siis, kui on jahtunud.
Õliradiaator kütab õhku aeglasemalt, kuid see-eest soojendab toaõhku pidevalt. Vajaliku temperatuuri saavutanud, lülitub radiaator välja, kuumenenud õli püsib aga kindlal temperatuuril ja kütab õhku edasi.
Toa saab soojaks ka radiaatorit meenutava konvektoriga. Ka konvektoril on hõõgküttekeha, kuid pole ventilaatorit - konvektor ainult kiirgab soojust, selgitas Kurvits.
Õliradiaatorid ja vähekuumenevate kütteelementidega konvektorid on ohutumad kui hõõgküttekehaga puhurid ja konvektorid. Viimastest tuleb kindlasti eemal hoida kergesti süttivad materjalid ja ained.
«Vannitoas ja teistes niisketes ruumides ei tohi hõõgküttekehaga soojaallikat üldse kasutada,» hoiatas Kurvits. «See on lausa eluohtlik.»
Ta lisas, et ka magamistoas ei passi puhurit ja konvektorit kasutada, sest need põletavad hapnikku. Kõige paremini sobib puhur kiireks ja lühiajaliseks kütmiseks.
Ka võib kasutada õliradiaatorit ja puhurit koos, õpetas Kurvits: puhur teeb ruumi kiiresti soojaks, edasi hoiab temperatuuri radiaator.
Kuigi õliradiaator on puhurist peaaegu kaks korda kallim, tasub pikemaajalisel kasutamisel eelistada just seda.
Puhuri eluiga küünib viie aastani, õliradiaatorid ja konvektorid peavad kümme aastat kindlasti vastu, märkis Kurvits. Ka on pikaajaline õliradiaatori kasutamine energiasäästlikum.
Küttekeha võimsuse valikul tuleks Kurvitsa sõnul järgida reeglit: üks kilovatt kümne ruutmeetri kohta. Tavaliselt jääb kütteseadme võimsus 1,5 - 2 kW vahele.
Korras elektrijuhtmed
Kurvitsa kinnitusel on kõik müügil olevad elektrilised kütteseadmed varustatud topelt ülekuumenemiskaitsega, need lülitavad masina ülekuumenemise korral välja.
«Tuleks jälgida, et kodused pistikud ja elektrijuhtmed vastaksid vajadusele, liiga suure energiatarbimise kor-ral võivad need üles öelda,» lisas ta.