Tosool on vaid üks ja­hu­tus­ve­de­li­kest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ka auto­töö­ko­da­de spet­sia­lis­tid ei os­ka tar­bi­ja­te­le ala­ti vas­ta­ta, mis on tosool ja mis ja­hu­tus­ve­de­lik. Ja­hu­tus­ve­de­lik on si­se­põ­le­mis­moo­to­ri­tes ka­su­ta­ta­va ja­hu­ta­va ve­de­li­ku kor­rekt­ne ees­ti­keel­ne väl­jend.

Tosool A-40M on Ve­ne standar­di GOST 28084-89 järg­ne ja­hu­tus­ve­de­li­ku ni­me­tus. Sõ­na «tosool» ka­su­ta­mi­ne ja­hu­tus­ve­de­li­ku ase­mel on meil Ees­tis veel en­di­se NSV Lii­du ajast ka­su­tu­se­le jää­nud kee­le­ru­di­ment.
Tosool A40M on aga üks pal­ju­dest ja­hu­tus­ve­de­li­ke mar­ki­dest. Ka­su­ta­des ära ost­ja­te tead­ma­tust, müüak­se Ees­tis tosooli ni­me all ka kait­se­oma­dus­te­ta, heal ju­hul vaid kül­mu­mis­kind­lat ve­de­lik­ku (ta­va­li­selt –40 oC). Pal­jud siin müü­da­vad nn tosoolid ei täi­da min­geid nüüdisaeg­se­te­le ja­hu­tus­ve­de­li­ke­le esi­ta­ta­vaid teh­ni­li­si nõu­deid ning ei so­bi te­ge­li­kult auto­de­le. Ost­jaid mee­li­ta­tak­se vaid ma­da­la hin­na­ga.

Tänapäevane antifriis

Tei­ne se­ga­dust te­ki­tav sõ­na on an­ti­friis (ingl k antifreeze – kül­mu­mis­vas­ta­ne), mis oli nõu-­ko­gu­de ajal eba­õn­nes­tu­nult ka­su­tu­se­le võe­tud ja­hu­tus­ve­de­li­kuks ka­su­ta­ta­va baas­aine monoetüleenglükooli (il­ma ma­nus­te­ta ja­hu­tus­ve­de­li­ku) ni­me­tus, mis kait­ses ainult kül­mu­mi­se vas­tu. Se­da ka­su­ta­ti ena­mas­ti sõ­ja­töös­tu­ses ja põl­lu­ma­jan­du­ses, ku­na pol­nud pii­sa­valt vas­ta­vaid kor­ro­sioo­ni­kait­se ma­nu­seid.


Tä­na­päe­va­seid an­ti­frii­se ei to­hi se­gi aja­da nn ve­ne ku­na­gis­te «an­ti­frii­si­de­ga». Lää­ne­maa­il­mas ni­me­ta­tak­se ja­hu­tus­ve­de­li­ku kont­sent­raa­te sõ­na­ga «antifreeze» või «antifreeze/engine coolant» ning val­mis ja­hu­tus­ve­de­lik­ke ni­me­ga «engine coolant».


Tänapäeva auto­des ka­su­ta­ta­vad ja­hu­tus­ve­de­li­kud on ena­mas­ti monoetüleenglükooli baa­sil (al­ter­na­tiiv on propü-leenglükool). Sel on ve­si­la­hu­ses head kül­ma­kait­se- ja soo­jus­üle­kan­de oma­du­sed, mis ta­ga­vad kii­re ja­hu­ta­mi­se (sealt ka ni­me­tus) ning kait­se pa­ka­se vas­tu (olu­li­ne vaid meie klii­mas).


Pa­ra­ku on ni­me­ta­tud aine vä­ga kor­ro­dee­riv. See­pä­rast li­sa­tak­se sel­le­le eri­ne­vaid ma­nu­seid, et kaits­ta süs­tee­mi kor­ro­sioo­ni­kah­jus­tus­te eest. Auto­töös­tu­se tor­mi­li­se aren­gu­ga on ja­hu­tus­süs­tee­mid muu­tu­nud väik­se­maks, õhe­maks, ve­de­li­ke ring­le­mi­se kii­rus tõus­nud mi­tu kor­da, töö­tem­pe­ra­tuur kerki-nud ning ka­su­tu­se­le on võe­tud uusi kerg­me­tal­le (alu­mii­nium, mag­nee­sium jt su­la­mid). Sel­le­pä­rast on avar­du­nud ka ja­hu­tus­ve­de­li­ke va­lik.


Ma­nu­sed on üle ela­nud mi­tu põlv­kon­na­va­he­tust. Loo­bu­tud on kesk­kon­na- ja ter­vi­se­oht­li­kest nit­ri­ti­test, nit­raa­ti­dest, amiinidest ja fos­faa­ti­dest, mis on en­di­selt ka­su­tu­sel Ve­ne­maa pä­rit­olu ja­hu­tus­ve­de­li­kes. Ka GOST-stan­dard on üle-eel­mi­se põlv­kon­na ret­sep­tuu­ri­ga.


Kui ja­hu­tus­süs­tee­mi­des ha­ka­ti ka­su­ta­ma alu­mii­niu­mi su­la­meid, tu­lid ma­nus­te­na ka­su­tu­se­le si­li­kaa­did: 1980. aas­ta­test ku­ni 2000. aas­ta­ni. Sel­le­pä­rast ni­me­ta­tak­se neid ja­hu­tus­ve­de­lik­ke si­li­kaa­dibaa­si­lis­teks.


Vii­ma­se põlv­kon­na ja­hu­tus­ve­de­li­ke ma­nu­sed on ju­ba or­gaa­ni­list pä­rit­olu. Nen­de abil on ol­nud või­ma­lik pi­ken­da­da ja­hu­tus­ve­de­li­ke kasutusvälpa viie ja ena­ma aas­ta­ni.


Pikendada kasutusaega

Mõ­ned auto­toot­jad ni­me­ta­vad neid ja­hu­tus­ve­de­lik­ke ise­gi elu­aeg­se­teks, kui­gi ve­de­li­ke toot­jad se­da ei kin­ni­ta.
See­ga on meie tu­rul müü­da­vad ja­hu­tus­ve­de­li­kud eri­ne­va­test põlv­kon­da­dest. Sel­lest läh­tu­valt on neis ka eri­ne­vad ma­nu­sed. Ru­si­ka­ree­gel eri­ne­va­te ja­hu­tus­ve­de­li­ke se­ga­mi­se koh­ta on järg­mi­ne: kui ka­su­ta­tak­se 50% kont­sent­raa­di ve­si­la­hust, mil­le kül­mu­mis­tem­pe­ra­tuur on um­bes –36 oC, võib li­sa­da 10% mis ta­hes muud ja­hu­tus­ve­de­lik­ku. Kui kont­sent­rat­sioon on ma­da­lam, to­hib li­sa­da veel­gi vä­hem.
Mis juh­tub siis, kui li­sa­tak­se roh­kem? Ku­na ma­nu­sed või­vad ol­la eri­ne­vat pä­rit­olu, jääb nen­de kont­sent­rat­sioon eba­pii­sa­vaks ning ja­hu­tus­ve­de­lik ei oma min­git kor­ro­sioo­ni­kait­se­list toi­met.
Ju­hiks tä­he­le­pa­nu, et juh­ti­vad ja­hu­tus­ve­de­li­ke toot­jad näe­vad et­te kind­lad vahe-tusvälbad. Ja­hu­tus­ve­de­lik­ku tu­leb va­he­ta­da: tosooli igal aas­tal, si­li­kaa­ti­debaa­si­list üle ka­he aas­ta ja or­gaa­ni­lis­tel ma­nus­tel ja­hu­tus­ve­de­lik­ku üle viie aas­ta.
Se­da põh­ju­sel, et ma­nu­sed am­men­du­vad ning moo­tor hak­kab si­se­mi­selt kor­ro­dee­ru­ma, mis võib põh­jus­ta­da moo­to­ri üle­kuu­me­ne­mist, um­mis­tu­mist ning vee­pum­ba, ter­mos­taa­di, lõd­vi­ku­te, ra­diaa­to­ri ja teis­te osa­de pu­ru­ne­mi­st. Vii­mas­te re­mont on kal­lis, si­se­mist kor­ro­sioo­ni saab aga «ra­vi­da» vaid uute va­ru­osa­de­ga.

Autor on Aspokem Ees­ti ASi müü­gi- ja tu­run­dus­juht
Bal­ti­ku­mis

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles