Eesti teeb kümne aasta kõige suurema relvaostu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Õhutõrjekompleks Stinger.

FOTO: Postimees.ee

Kaitseministeerium on sõlminud kaks viimase kümnendi suurimat relvatehingut, ostes Saksamaalt haubitsaid ja tankitõrjerakette, kuid keeldub riigisaladusele viidates avalikustamast sõjariistade eest makstud hinda.

Oma koosseise kärpiva Saksa armee varudest on kaitseväele soetatud 155-millimeetise kaliibriga järelveetavaid haubitsaid ning juhitavaid tankitõrje raketikomplekse.

Haubitsad ja raketikompleksid pole küll päris uued, kuid neid on vähe kasutatud ja hästi hooldatud. Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko sõnul saab Eesti vastavalt Saksa valitsusega sõlmitud ostu-müügilepingule relvadega kaasa ka laskemoona, varuosasid ning väljaõppeprogramme.

Kahe erineva hanke raames soetatud relvadest on osa Mikko sõnul juba ka Eestisse jõudnud, osa aga on veel Eesti poole teel. Avalikkusele näidatakse tema sõnul uusi relvi esimest korda 24. veebruaril iseseisvuspäeva paraadil.

Riigisaladuse kilp

Kui palju täpselt haubitsaid ja tankitõrje raketisüsteeme osteti ning palju relvade eest maksti, ei ole Mikko sõnul avalik informatsioon.

«Vastavalt Eesti ja Saksamaa vahel sõlmitud hankelepingule ei kuulu see avalikustamisele, ostetud relvastuse hind ja kogused on salajased ka tulenevalt riigisaladuse seadusest,» osutas ta.

Ostetud või ladudes juba olemasolevalt relvastuselt saladuskatet kergitavate andmete avalikuks tuleku korral on kaitseministeerium Mikko sõnul kohustatud kohe pöörduma kaitsepolitseiameti poole palvega selgitada välja, kuidas ja kes salainfo paljastas.

Sama kehtib tema kinnitusel ka olukorra kohta, kus tuleb osaliselt või täielikult avalikuks relvade eest makstud hind. «Teades süsteemi eest makstud hinda, on võimalik välja arvutada ka meie umbkaudne sõjaline võimekus mingis valdkonnas,» põhjendas Mikko.

Samas võib iga soovija lugeda kaitseministeeriumi kaitsepoliitika ja riigikaitse planeerimise osakonna koostatud broshüürist «Eesti kaitsejõud 2003-2006», et eelmisel aastal oli 57 miljonit krooni ette nähtud suurtükisüsteemide ostmiseks ning 112,2 miljonit krooni õhutõrje raketisüsteemide ja õhutõrjerakettide soetamiseks.

Riigisaladuse kaitse komisjoni juhina tegutseva siseministri alluvate hinnangul on riigisaladus üksnes riigisaladuse seadusesse kirja pandud teave, tähendas siseministeeriumi pressinõunik Katrin Vides. «Kui teavet ei ole riigisaladuse seaduses kirjas, siis see ei ole riigisaladus,» tähendas Vides. «Välja arvatud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt salastatud teave.»

Minnes ÜRO tavarelvastuse registri interneti koduleheküljele, võib mullu augustis ÜRO peasekretärile esitatud iga-aastasest aruandest lugeda, et eelmise aasta 1. mail oli 105-millimeetrise kaliibriga haubitsaid Eesti kaitsejõudude relvastuses 19, 120-millimeetrise kaliibriga miinipildujaid aga 26, soomukeid BTR-80 leidus 20.

Internetis avalik

Sama registri eelmistest aastates pärinevatest andmetest nähtub veel, et Eesti kaitsejõududel on 81-millimeetrise kaliibriga miinipildujaid kasutada 44. Andmeid oma raskerelvastuse ning relvade impordi-ekspordi kohta edastavad registriga liitunud riigid igal aastal ÜRO-le ise ja vabatahtlikult.

Suurbritannia tunnustatud analüüsikeskuse Strateegiliste Uuringute Rahvusvaheline Instituut (International Institute for Strategic Studies) iga-aastasest kogumikust «The Military Balance» võib aga lugeda, et lisaks on Eesti relvastuses ka 10 Iisraeli päritolu juhtivat tankitõrje raketikompleksi Mapats.

Postimehe andmeil soetas kaitseministeerium formeeritava jalaväebrigaadi kolme jalaväepataljoni ja Skautpataljoni toetuseks mõeldud suurtükiväegrupi relvastamiseks kuni 18 haubitsat, samade üksuste tarbeks ostetud tankitõrje raketikomplekside arv jääb hinnanguliselt 16-24 vahele.

Lisaks on kaitseministeeriumil hetkel pooleli hange õhutõrje raketikomplekside ja rakettide soetamiseks.

Mikko sõnul peetakse hetkel läbirääkimisi ühe kindla riigiga. Edasistest kommentaaridest kaitseministeeriumi pressiesindaja keeldus.

Soomukeid Soomest

«Eesti kaitsejõud 2003- 2006» andmeil on kavas õhutõrje raketisüsteemide hange lõpetada aastaks 2006. Postimehe allikad on varem viidanud kaitseministeeriumi ja peastaabi huvile soetada USAst õhutõrjekomplekse Stinger.

Aprilli lõpus või mai alguses peaks Mikko sõnul esialgsete tulemusteni jõudma ka Soome ja Eesti kaitseametkondade ühine töörühm, mille ülesandeks on kokku leppida jalaväesoomukite müük Eestile.

Soome armee XA-180 seeria soomukid Pasi peaksid jõudma elukutselistest koosneva Eesti Skautpataljoni relvastusse. Täielikult komplekteerituna ligi 720 profisõdurist koosnevale Skautpataljonile oleks hinnanguliselt vaja soetada ligikaudu 50 masinat.

Nõukogude päritolu soomukid BTR-80 antakse Mikko sõnul loodava jalaväebrigaadi teistele üksustele kasutamiseks igapäevases väljaõppes.

    Tagasi üles