/nginx/o/2013/09/04/2013569t1h112e.jpg)
Uue korteri soetamisele mõtlejail tasub natukeseks hoog maha võtta ja kannatust varuda, sest linna korraldatud arhitektuurikonkursi võidutöö tõotab Emajõe äärde kümnete tuhandete ruutmeetrite jagu uut elamispinda.
Uued elamud maketil kiikavad Emajõele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud nädala lõpul valis linnavalitsuse komisjon Raatuse-Pika-Fortuuna ja Põik tänava vahelise ala arhitektuurikonkursile laekunud 13 töö seast välja kolm paremat ning lisaks veel ühe, mis pälvis 10 000-kroonise ostupreemia.
70 000 krooni teeninud võidutöö palistab kõik kõnealuse kvartali tänavaääred uuselamutega, mille esimestel korrustel asuvad ärid.
Emajõele avaneva vaatega majades oleksid alumisel korrusel kohvikud ja restoranid, Pika tänava ääres kauplused. Raatuse tänava äärsetesse ühiselamu vastas asuvatesse majadesse on lisaks äridele ja korteritele kavandatud ka hotell.
Umbes nelja hektari suuruse maa-ala keskel laiutaks avalik ruum ehk siis koht, kuhu kõigil oleks asja, kus võiks rahulikult istuda ja aega veeta.
Vaja sadu miljoneid
Võidutöö kaaskirjas pole küll öeldud, kui palju oleks kvartalis kasulikku pinda, kuid linnaarhitekt Raivo Mändmaa tõi näiteks ühe mittepremeeritud töö, mis nägi ette kuni 50 000 ruutmeetrit elamis- ja äripinda.
Mändmaa märkis, et kuivõrd ruutmeetri keskmine ehitushind on praegu 10 000 krooni, läheks Fortuuna kvartali teokstegemine maksma 500 miljoni krooni ringis.
Ala naabruses asuva Fortuuna maja ja Vallikraavi Kinnisvara juht Indrek Rentel tõdes, et tervikuna võttes tundub summa suur, aga kui ehitada kvartal valmis näiteks kümne aasta jooksul, siis tuleks aastas püsti panna vaid 5000 ruutmeetrit - see on kõigest ühe maja, näiteks Fortuuna elamu maht ja ei tundugi üle mõistuse palju.
«Jah, eks oleme isegi sellele kvartalile pilku peale visanud,» tunnistas Rentel. «Paraku on seal üks probleem: sel alal on 34 kinnistut. Kardan, et krundi hind kipub seal lakke minema, mida kallim on aga krunt, seda kõrgemad peaksid olema ehitatavad hooned.»
Arhitektuurikonkursi võidutöö «Õnneloomus» järgi oleksid vaid Raatuse tänava ääres viie-kuuekorruselised majad, Fortuuna tänava äärde jääksid aga paari-kolmekorruselised elamud.
Planeering seab piirid
Raivo Mändmaa tunnistas, et keerulised omandisuhted võivad saada ala arengule teatavaks takistuseks, ent märkis, et juba praegu on seal kaks kinnisvaraarendajat, kes krunte kokku ostavad.
Tartu Postimehel õnnestus teada saada, et suurim krundiomanik - neli kinnistut - on Ravila tänava ühte korterisse registreeritud AS Ko-durand, mille nõukogu liikmed on Krediidiinfo andmeil Eesti ja Soome päritolu kodanikud.
Kes võiks olla teine krundiomanik, jäi selgusetuks.
Raivo Mändmaa kinnitas, et konkursi võidutöö järgi tellib linn ala detailplaneeringu ja sellesse on plaanis kirjutada võimalikult täpsed nõudmised, et lõpptulemusena näeks ala siiski välja nii, nagu see on kavandatud, mitte nii, nagu iga krundiomanik heaks arvab.
«Võidutöö üks hea omadus oligi see, et seal on arvestatud olemasolevate kruntide piiridega, vajadusel saab kas või iga krundiomanik ise hakata sellele alale kavandatut jupikaupa ellu viima,» märkis Mändmaa.
Linn saab linnaarhitekt Raivo Mändmaa väitel ala arengule kaasa aidata eelkõige teid-tänavaid rajades. Ka on võimalik osta ära võidutöös avaliku ruumina kavandatud maa-ala kvartali keskel ja võtta enda kanda selle väljaehita-mine.
Korrastuv ala jõe ääres
Kuivõrd tuli Fortuuna kvartali arhitektuurikonkursil osalenuil arvestada möödunud aasta alguses lõppenud konkursiga, mille eesmärk oli Turusilla Annelinna-poolset otsa ümbritseva ala väljaehitamine?
Mändmaa ütles, et otsest kohustust seda teha polnud. Mõlema konkursi võidutöö puhul on siduvaks kohaks kavandatav Emajõe-äärne park, seepärast ei tohiks ebakõla tekkida.