Valitsus arutab neljapäeval eelnõu, mille järgi arghiivid saavad suurema otsustusõiguse avaliku elu tegelase isikuandmetele juurdepääsu võimaldamisel.
Arhiivi otsustusõigus isikuandmete väljastamisel suureneb
8. juuli 2009, 22:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arhiiviseaduse muutmise eelnõu järgi tuleb avaliku elu tegelase isikuandmetele juurdepääsuks avalikus arhiivis esitada põhjendatud taotlus, samuti peab andmete väljastamiseks olema ülekaalukas avalik huvi, teatas valitsuse pressiesindaja BNSile.
Arhiiv kuulab enne avalikustamisotsust ära ka asjasse puutuva avaku elu tegelase arvamuse, kuid ei pea sellest kinni pidama.
Isikuandmetele juurdepääsu võimaldamisel võtab arhiiv arvesse isikuandmete olulisust ühiskondliku arutelu tekitamisel ning avaliku elu tegelaseks olemise asjaolusid. See tähendab, et isikuandmeid võib avaldada ainult selle ajavahemiku kohta, millal isik omas kõrgendatud avalikkuse tähelepanu. Juurdepääs antakse pärast vaidlustamistähtaja möödumist.
Samuti arutab valitsus isikuandmete kaitse seaduse muutmist, mille järgi hakkab delikaatsete isikuandmete töötlemisel kehtima senise registreerimise asemel teavitusmenetlus.
Teavitusmenetlusele üleminek tähendab, et enam ei ole vaja taotleda delikaatsete isikuandmete töötlemiseks andmekaitse inspektsioonilt (AKI) luba, vaid piisab teavituse saatmisest. See toob kaasa suurema vastutuse töötlejale ning AKI ressursside otstarbekama kasutamise. Teavitamiseks on kavas välja töötada internetipõhine teavitussüsteem.
Valitsus arutab ka avaliku teabe seaduse muudatusi, mis näevad ette, et dokumendiregistris avalikustatakse ainult need isikuandmed, mida juurdepääsupiirang ei hõlma. Sisuliselt taastub olukord, mis kehtis enne 1. jaanuari 2008.