Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomes arstile pakutav kuni 90 000-kroonine kuupalk peibutas Tartus Atlantise ööklubisse tutvustusõhtule täissaali asjahuvilisi tudengitest kuni tippkirurgideni.
Soome Kotka ja Lappeenranta ettevõtmine värvata Eestist tööle arste ja arstitudengeid on tekitanud tänavu suurt huvi. Ürituse korraldaja, Kotka tervishoiuameti juhataja Jukka Mattila on rahul - Tallinnas tuli kokku sadakond huvilist.
Huvipuudust ei saa ta kurta ka Tartus. Kuigi soomlased eeldasid eelregistreerimist, on huvilisi tulnud ka ilma selleta. Saal on nii täis, et istuda saaks vaid põrandal.
Lootus on leida Soome 10-15 arsti. Püsivalt Soome kolimisest huvitatuid on seni vähe, kuid mõneks aastaks tööleminekust huvitatuid küllaga. «Meile see sobib,» nendib Mattila.
Eestis tuleb arstiteaduskonna lõpetanul eriala väljaõppe ehk residentuuri kohale kandideerida, Soomes on vabu kohti külluses.
Just residendid on Mattila sõnul need, kellele Soome pakkumine peaks kõige paremini sobima. Residendid ja arstitudengid ongi Tartus kohaletulnute hulgas ülekaalus. Kuid kohal on ka mitmeid nimekaid arste, kes parema meelega sellisel värbamisõhtul pildile jäämist väldiks.
Ahvatlevad palganumbrid
Arstiteaduskonna prodekaan Raul-Allan Kiivet, kelle juhtida on kõigi residentide käekäik, nimetab oma kohalviibimise põhjuseks huvi soomlaste pakkumise sisu vastu. «Eesti riigi vastupakkumine on see, et sügisest avatakse 140 residendikohta,» ütleb ta.
Ligi tund aega kestva soomekeelse tutvustusvooru alguses tehakse väike ülevaade linnadest, meditsiinikorraldusest ja arstide väljaõppele esitatavatest nõuetest.
Kõige enam arutlusainet pakuvad kaks tabelit palganumbritega. Haiglas töötav eriarst võib kuus loota umbes 4500 eurole (ligi 70 000 krooni), perearst teenib isegi kuni 6000 eurot (üle 90 000 krooni). Eriarsti kutset omandav resident teenib veidi üle 45 000 krooni ja arstiüliõpilane 28 000 krooni kuus.
Haigla muretseb korteri
«Kas summad olid kätte või maksud maha?» arutavad mitmed arstitudengid hiljem soomlaste pakutud veiniklaasi tõstes. Eestis teenib resident 5000 krooni, maksud maha. Sellele on võimalik valveid tehes lisa teenida.
15 aastat Soomes elanud psühhiaater Jüri Rosenfeld on ainus, kes esineb eesti keeles. Tema juttu saadab publiku heakskiitev kahin.
Soodsaks muudab Rosenfeldi sõnul elukohavahetuse asjaolu, et tulijatele muretseb haigla korteri. «Ise üürides läheks see väga kalliks maksma. Haiglas saab süüa. See on tugev organisatsioon, mis kergendab elu,» ütleb ta.
Mõni aasta tagasi Eesti maksasiirdamisprojektiga algust teinud dotsent Toomas Väli hääl kõlab esitluse järel nukralt. «Ei minust ole sinna minejat,» tõdeb ta. «Tulin vaatama, mida noortele pakutakse.» Kuulajate hulgas on hulk neljanda kursuse arstitudengeid, kellele Väli samal päeval oli seminaril õpetanud endoskoopiat ja haavade sidumist.
Toomas Asser
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan
Soome arstide ettevalmistamisse tekkis 1980ndate lõpus ja 1990ndate algul lünk. Otsene tagajärg on see, et seal napib arste. Neis kahes Soome piirkonnas, kes Eestist tööjõudu otsivad, on nooremarstkonna suur defitsiit. Me ei tea täpselt, milline saab olema reaalne Soome minejate arv. Huvi näitamine on üks asi. Sel aastal on meil residentuuris 140 kohta, see võimaldab ka eelmise aasta jääke arvestades küllalt palju kolleege siin ära mahutada. Aga mingi osa minek on ilmselt vältimatu.
Muidugi on probleem, et Eesti koolitab arstitudengeid ja siis lähevad nad Soome tööle. Teisalt ei saa me minekut jäigalt piirata. Aga ma tahaks loota, et need liikumised ei ole nii suured.
Meie pakutav residentuuri kvaliteet ja maht võiks sisu poolelt olla esimene eelistus. Kindlasti ei rahulda inimesi palk. Kui inimeste lähtekohaks on see, et Eestis makstav residendi töötasu 5000 miinus maksud ei rahulda, lähevad nad minema.