Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2022/11/08/14948156t1h1c2e.jpg)
Ametiühingute õhutusel on meedias teravalt tõstatatud vajadus määrata töölisesindajad ettevõtete juhtorganitesse. Põhjendusena on nimetatud vajadust saada ettevõtete käekäigu ja juhtimisotsuste kohta paremat informatsiooni, mis omakorda võimaldaks ametiühingutel tõhusamalt seista oma liikmete huvide eest.
Tööliste informeerimisel võib eristada kahte tasandit, millest esimesel nõuab teavitamissüsteemi kehtestamist Euroopa Liit. Direktiivi kohaselt tuleb töötajaid teavitada ettevõtte majandusliku olukorra ning tõenäolise arengu kohta. Teavitamine toimub otse juhtkonnalt töölisteni ning on kohustuslik ettevõtetes, kus töötab vähemalt 50 töötajat.
Direktiivile viidates nõuavad ametiühingud teavitussüsteemi kehtestamist ka Eestis, seda aga mitmekordselt võimendatud ulatuses: infot soovitakse lausa tööandja aluspesuni välja, arvestamata sealjuures ettevõtte suurust. Õhinas on ära unustatud eurodirektiivi oluline nõue: ettevõtete (eriti mikro- ja väikeettevõtete) koormus informeerimisel ja konsulteerimisel peab olema võimalikult väike.
Lisaks ühetasandilisele informeerimise süsteemile taotlevad ametiühingud ka töölisesindajate nimetamist ettevõtte nõukogusse. Tegemist on nn kahetasandilise konsulteerimissüsteemiga, millele tööandjate keskliit ettevõtlusorganisatsioonina kindlalt vastu seisab.
Nõudmiste tagamõte
Osalemine äriühingute juhtimises eeldab põhjalikke majandus- ja juhtimisalaseid teadmisi. Kust leida sinna kompetentseid inimesi? Tööliste kaasamisega ettevõtte nõukogusse kahjustatakse sinna investeerinud aktsionäride (omanike) õigust osaleda ettevõtte juhtimises. Milliste otsuste poolt ning kelle huvides kujundab nõukogus seisukoha ametiühingu esindaja? Ilmselt selle poolt, kes rohkem lubab! Suurepärane koht poliitiliseks kihutustööks ja huvide konfliktiks, eriti riigiosalusega ettevõtetes.
Mis on selliste nõudmiste tagamõte? Ametiühingute hinnangul võimaldab esindajate määramine ettevõtte juhtorganisse vähendada pingeid ettevõtte töökeskkonnas; samuti annaks see tööandjale ülevaate ettevõtte mikrokliimast ja töötajate probleemidest. Õilis eesmärk, kas pole? Tegelikkuses võib ettepanekute taga näha soovi suurendada seaduse jõudu, kasutades ametiühingute mõjuvõimu.
Euroopas on ametiühingute populaarsus järsult vähenemas. Põhjuseks on nende suutmatus aru saada muutunud töölissuhetest ning liberaalsest majandusmudelist. Ametiühingute streigid põhjustavad elanikele põhjendamatuid ebamugavusi ning seda ei korva tööandjatelt väljapressitud mõneprotsendine palgatõus. Vaevalt et ka Eesti ametiühinguliidritele meeldiks väljateenitud nädalasest puhkusest veeta neli päeva Pariisi lennuväljal, kus Prantsuse ametivennad järjekordselt streigivad.
Tasakaal võib kaduda
Samaaegselt on Euroopas pankrotti läinud rekordilised 160 000 ettevõtet. Kas ametiühingud kaasjuhtidena vastutavad tekkinud olukorra eest? Kindlasti mitte! ELi ja eriti selle tööstushiiglase Saksamaa suurimaks probleemiks on suutmatus läbi viia vajalikke tööturureforme. Reformide põhjalaskjaiks on jätkuvalt õilsatel kaalutlustel võimu haaranud ametiühingud. Stagneerunud majanduses aga süveneb tööpuudus ning vähenevad sissetulekud.
Eesti poliitikutel tasub Saksamaa kogemusest õppida ning Euroopas juurdunud mudelite inkorporeerimisel ettevaatlik olla. Tuleb arvestada, et tööstussuhted on seoses maailmamajanduse globaliseerumisega oluliselt muutunud. Töötajate informeerimine ning nendega konsulteerimine on kiiduväärt ettevõtmine, aga tuleb jälgida, et ametiühingute mõjuvõimu põlistamisega ei kaasneks tasakaalu kaotamine nii tööturupartnerite vahelistes suhetes kui kogu ühiskonnas tervikuna.