Presidendi toodud põhjus oli seaduse kvaliteedis

Õiguslikust aspektist oli presidendil õigus see seadus välja kuulutamata jätta. Tõsi küll, president ei viidanud siin seaduse vastuolule põhiseadusega, kuna selles seaduses mingit vastuolu põhiseadusega ei olegi. Vastuolu põhiseadusega on see peamine põhjus, miks president seadusi välja kuulutamata jätab.

President jättis avatud nimekirjade seaduse välja kuulutamata
Presidendi otsus oli poliitiliselt motiveeritud

Ent kui president siiski leiab, et seaduses on olulisi puudusi, mida Riigikogu võiks parandada, siis on presidendil see põhiseadusest tulenev õigus, et ta võib jätta seaduse ka sel põhjusel välja kuulutamata. Sellisel puhul on see märguandeks Riigikogule, et seadusandja võiks siiski veel kaaluda paranduste sisseviimist, ja tuleb loota, et seadusandja seda märguannet ka arvestab.

Mis juhtub siis, kui Riigikogu ikkagi oma seisukoha juurde jääb? Presidendi toodud põhjus polnud ju avatud nimekirjades, vaid seaduse kvaliteedis. Ja kui nüüd Riigikogu uuesti selle seaduse vastu võtab, siis, president kuulutab selle kindlasti välja: kui president on jätnud seaduse korra välja kuulutamata ja Riigikogu võtab selle uuesti muutmata või muudetud kujul vastu, siis president peab selle põhiseadusest tulenevalt nagunii välja kuulutama.

Riigikohtusse see asi tõenäoliselt ei jõua, sest sinna on mõtet pöörduda ikkagi siis, kui on tegemist vastuoluga põhiseadusega. Nii et riigikohtusse siin minu arvates asja ei ole, sest põhiprobleem on ikkagi selles, et see on presidendi sisuline sõnum seadusandjale ja kui president leidis, et tõepoolest oli põhjust seadus välja kuulutamata jätta, siis oli see tema õigus.

On väidetud, et seaduse välja kuulutamata jätmisega sekkus president päevapoliitikasse. Ma siiski ei jaga sellist seisukohta, sest toonitan veel kord: see on presidendi õigus seadust mitte välja kuulutada ka juhul, kui see ei ole vastuolus põhiseadusega. Kui tahta, võiks järelikult igasugust seadusandja poliitilise otsuse alusel vastu võetud seaduse väljakuulutamata jätmist nimetada sekkumiseks poliitikasse. Tegelikult see nii ei ole. Vastupidisel juhul president ei saakski oma seaduse väljakuulutamata jätmise õigust kasutada.

Kui ta leiab, et seaduses on mingid puudused, on tal õigus see Riigikokku tagasi saata. President kaalus kõiki asjaolusid kindlasti põhjalikult ja kui ta nii otsustas, oli see tema õigus. Nõnda on asjatu talle ka päevapoliitikasse sekkumist ette heita. Samuti seda, nagu oleks ta ennast kõrvalt mõjutada lasknud.

Tundes presidenti päris hästi, jagan nende inimeste arvamust, kes leiavad, et president pole kaugeltki nii kergesti mõjutatav, nagu seoses tema heatahtliku loomusega võidakse arvata.

Tagasi üles