Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval Leedu Seimis alanud hääletusega riigi presidendi Rolandas Paksase tagandamise küsimuses jõudis otsustavasse faasi riigipea ametist lahkuma sundimise protsess, millele postsovetlikus süsteemis puudub seni analoog.
Tagandamisprotsessi aluseks on Seimis Paksase tagandamise arutamiseks moodustatud erikomisjoni järeldused, mille ettelugemiseks kulus komisjoni esimehel Julius Sabatauskasel 19. veebruaril ühtekokku seitse tundi. Selles dokumendis nenditi, et komisjon nõustub kõigi kuue Paksase vastu esitatud süüdistuspunktiga, ning soovitati tagandamisprotseduuriga algust teha just eile ehk rahvusvahelisel naistepäeval. Lõuapoolikute naljade kohaselt tuleks aga ka Paksase ümber puhkenud skandaali tagamaadelt «otsida naist»...
Erikomisjoni rohkem kui 100-leheküljeline aruanne tõdeb, et Paksas on rikkunud nii presidendi ametivannet kui ka põhiseadust. Seetõttu sai üheks tagandamisprotsessi osaks ka nõue, et tagandamiskomisjoni järeldustele annaks omapoolse hinnangu ka riigi konstitutsioonikohus. Mõningate seimiliikmete hinnangul oli konstitutsioonikohtu arvamuse äraootamine vajalik, teiste arvates oleks tulnud kiirustada jõudmaks tagandamisprotsessiga ühele poole enne Leedu astumist Euroopa Liitu 1. mail.
Eile võttiski Seim vastu otsuse, et hoolimata nende soovituslikust iseloomust tuleb konstitutsioonikohtu arvamus siiski ära oodata.
Presidendi ametist tagandamise protsess on Leedut aga tabanud ebamugaval ajal, sest aprilli alguses saab Leedust ametlikult NATO liige, mai esimestel päevadel aga täisliige Euroopa Liidus. Ja kuigi presidenti ümbritsev poliitiline kriis pole välisminister Antanas Valionise sõnutsi kahjustanud Leedu integreerumist kahte suurde rahvusvahelisesse organisatsiooni ega määrinud riigi välispoliitilist mainet, on tekkinud kahju siiski märkimisväärne.
Peale selle toimuvad juunis valimised europarlamenti, aga septembris korraldatakse riigis seimivalimised. Skandaal on tekitanud parteide toetusreitingutes kaose ning muutnud segaseks mõningate poliitikute tegutsemismotiivid. Näiteks ei ole õnnestunud ei vasak- ega parempoolsetel veenda peaminister Algirdas Brazauskast võtma Paksase tagasiastumise järel endale teist korda riigipeana töötamise vastutus.
Esialgu pole väga tugevalt langenud ka Paksase enese toetusreiting, kuigi tema koduparteina tuntud liberaaldemokraatide toetusega pole lood enam sugugi head. Viimaste arvamusuuringute kohaselt oletab ligi 52 protsenti vastanuist, et Paksase ametist tagandamine jõuab lõpule alles aprilli lõpuks, samas kui tagandamiskomisjoni esimehe Vytautas Greiciuse veendumuse kohaselt kulub selleks palju vähem aega - kaks kuni kolm nädalat.