Gripp hakkab kogu Euroopas taanduma, ja Eestiski näitab ametlik statistika nii ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise kui ka gripipõdejate arvu vähenemist.
Haigestumine gripilaadsesse viirusnakkusesse väheneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervisekaitseinspektsioon soovitab nakatumisest hoidumiseks endiselt vältida kinnistes ruumides toimuvaid rahvarohkeid üritusi, pesta tihti käsi, jääda haigena koju ning võtta ühendust arstiga.
Perearstide andmetel oli meil 1. märtsist kuni 7. märtsini 4237 gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestumise juhtu. Alla poole põdejatest (1679) olid lapsed.
Laboriandmed näitavad, et põhiliselt on Eestis liikvel paragripp, vähem on diagnoositud adeno- ja RS-viirusi.
Vaktsineeritakse vaid terveid inimesi
Gripi vastu võiksid lasta kaitsesüsti teha ainult täiesti terved inimesed. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma hiljemalt kolme nädala pärast.
Laboratoorselt on tõestatud, et vaktsineerimise tõhusus küünib täiskasvanutel 70-90 protsendini, kuid gripivaktsiin ei aita teiste ülemiste hingamisteede viirusnakkuste vastu. Juhul kui inimene oli vaktsineerimise ajal juba nakatunud näiteks paragrippi või adenoviirusse, võib kaitsesüst selle haiguse kulu ägedamaks muuta.
Gripp on ohtlik nakkushaigus
Gripp on tänapäeval üks vähestest pandeemilistest ehk suurt ala, mõnikord kogu maailma haarata võiva epideemialaadse potentsiaaliga nakkushaigustest.
Eriti on gripi suhtes ohustatud nõrga immuunsüsteemiga inimesed ja väikelapsed, kroonilisi südame-, kopsude, neerude ja ainevahetussüsteemi haigusi põdevad inimesed, päriliku või omandatud immuunpuudulikkusega inimesed ja üle 60-aastased.
Allikas: www.tervisekaitse.ee