Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäletatavasti deklareeris Kris Taska, et tema unistuseks on toota film, millel oleks minekut nii vaatajate kui kriitikute seas. Eeskujuks võiks Taskale olla taanlase Lone Scherfigi «Itaalia keel algajatele».
2001. aastal võitis see Berliini filmifestivalil Hõbekaru, samuti rahvusvahelise filmiajakirjanike ühingu FIPRESCI auhinna, kodumaal Taanis tõi aga kinno üle
800 000 vaataja, rohkem kui ükski teine kaasaegne, sealhulgas «Harry Potter».
Kuuldavasti tellinud Berliinis viibinud Miramaxi boss Harvey Weinstein isiklikult «Itaalia keele...» privaatseansi, et hinnata selle kõlblikkust Põhja-Ameerika turu jaoks. (Ja jäi rahule, sest film jõudis sealsetele ekraanidele võime tagantjärele nentida.)
Illusioon või mitte? Tasub tähele panna, et seejuures on tegu Dogma-filmiga, millel on hüplev pilt ja «närviline» montaaþ, kasutatakse loomulikku valgust ja interjööre ehk siis n-ö illusioonivaba kino, nagu dogmalased eesotsas Lars von Trieriga on väitnud.
Tõsi, Von Trieri karmi ainekäsitluse ja südantlõhestatavuse asemel pakub Scherfig midagi muud elutervet huumorit, läbi mille jõuab meieni kurva alatooniga lugu Kopenhaageni eeslinnas elavast kuuest autsaiderist, keda ühendab itaalia keel.
On tähelepanuväärne, kui oskuslikult hiilib lavastaja mööda sentimentalismi karidest, mis sellise asja puhul on kerged ette juhtuma.
Kohati tundub hea dialoogiga lugu siiski veidi konstrueerituna, esindades kokkuvõttes sedasama illusiooni, mida Dogma eestkõnelejad on eitanud. Huvitav, kas seebiooperlik mõõde, milleni Scherfig oma filmis jõuab, on taotluslik?
Saaks veel paremini. Alles eelmises numbris kiitis Juku-Kalle Raid Sonatiini, kes sellist hüva kraami (jutt oli «Ergavast kõrbepäikesest») välja annab.
Väärt film Taanist on Eesti videolevis kõvemgi saavutus, samas kui juba nii kaugele on jõutud, kas ei tasuks tähelepanelikumalt suhtuda vormistuslikesse detailidesse. Vaadake, kuidas on kirjutatud karbi kaanel kas või lavastaja nimi...
ITAALIA KEEL
ALGAJATELE
R: Lone Scherfig. O: Anders W. Berthelsen, Anette Stovelbaek.
Komöödia. Taani 2000. Sonatiin 2004