Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2014309t1h479a.jpg)
Esimest korda peetud Motoexotika messil võis näha nii pintsaklipslase elektrimootoriga tõukeratast kui ka Kihnu memmedele tuttavat külgkorviga Urali, karmid mehed silitasid seal aga sootuks teistsuguseid pille.
Motoexotikal oli esindatud enamik mootorrataste tipptootjaid alates Kawasakist, Hondast ja BMWst ning lõpetades Yamaha, Suzuki ning KTMga.
Harley Davidsoni esitlus piirdus küll motofanaatikute isiklike sõiduriistadega, see-eest leidis aga maailmaklassika kõrval esimest korda pärast pikka pausi tee Eesti turule Kihnu klassika külgkorviga Ural.
Järgmine eluetapp
BMWsid müüva United Motorsi Tartu esinduse juhataja Andres Räim rääkis Tartu Postimehele, et 21. sajandi mootorrattale on olemas nii raadio- kui ka telefonivastuvõtusüsteem, samuti GPS.
«Mootorratta kaalu vähendamiseks kasutatakse hästi kergeid sulameid, see teeb ratta ohjeldamise kergemaks,» selgitas Räim. «Pidurdamine ja kiirendamine on mootorratta puhul kõige ohtlikumad manöövrid. Riski vähendamiseks on BMW pidurid varustatud ABS-süsteemiga, seejuures on tagaratta pidur pandud jälgima esiratta pidurit ratas ei lähe kunagi külglibisemisse.»
United Motors oli toonud messile Motoexotika BMW K1200RS bike'i, mille hind algab 252 000 kroonist.
Selle ratta kiirusemõõtja märgib maksimumkiirusena 280 kilomeetrit tunnis ning kiirendus 100 kilomeetrini tunnis võtab aega paar sekundit.
Räim tunnistab, et praktilisuselt ei ole mootorratas autoga võrreldav, tegu on siiski pigem elustiiliga: «Mootorratas muretsetakse tavaliselt siis, kui auto on juba olemas see on nagu järgmine etapp.»
Äsja Vene mootorrattaid Ural maale tooma hakanud Tiit Ruisu kinnitas, et ehkki Venemaal toodetud mootorrataste töökindlus on aja jooksul tublisti paranenud, ei saa siiski rääkida revolutsioonilistest muudatustest.
Kes ostaks praegu külgkorviga Urali, mis maksab 100 000 krooni?
«Minusugused, kes on istunud uuesti mootorratta selga ega taha enam kimada,» arvas Ruisu. Igatahes tekitasid Urali boksi kaks mootorratast messikülaliste hulgas varjamatut elevust. Urali esindas messil lisaks kuni 95-kilomeetrist tunnikiirust arendavale külgkorviga mootorrattale ka Harley Davidsoni disaini mee-
nutav sõiduriist, mille tunnikiiruse lagi küünib Ruisu väitel 140 kilomeetrini.
Lipsuga mehele
Ainus ülikonnainimestele sobilik sõiduriist messil oli skuuter ehk mootoriga tõukeratas, millest nende maaletooja Aleksandr Dekanosidze hinnangul peaks kujunema selle suve hitt.
Lääne-Euroopas on skuutrist saanud sõiduriist vaba aega veetvatele lastele, samas sobib see elektri- või bensiinimootoriga varustatud sõiduriist valgekraele, kes sellega oma kontori poole suristab.
Mootorratturite suvist kokkutulekut Bikerfesti reklaaminud Pepe Sussen alias Mossemees ei teinud Tartu
Postimehe ees saladust, et rattafanatismi alustaladeks on sõidumõnu ja edevus.
Tema väitel on tegu nakkushaigusega. Piisab ühest proovisõidust kui keha läbib saatuslik nõksakas, siis ei jäägi üle muud kui endale mootorratas osta.
Mootorrattureile halba varju heitvad motojõugud moo-
dustavad Väino Laisaare ehk Motopaksu andmetel vahest ühe protsendi kõigist fanaatikutest.
Keskmine Eesti mootorrattafänn on Mossemehe hinnangul korrektne kontoritöötaja, kes rassib hommikust õhtuni selleks, et oma mootorratta liising kinni maksta.
Neil inimestel ei ole tahtmist maailmaga sõda pidada, pigem tahavad nad sõidust oma vabadusedoosi kätte saa-
da.
Tartu Näituste reklaami- ja müügijuhi Margus Kikkuli kinnitusel käis Motoexotikal ning samal ajal peetud puhkusemessil Suvi 2004 kokku umbes 6000 külastajat.
«Korraldasime mõlemat messi esmakordselt ja külastajate hulk ületas meie ootused,» lausus ta. «Oleksime rahule jäänud ka 40005000 külastajaga.»