Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/04/04/13711807t1hd6a7.jpg)
Soome eurosaadik Ulpu Iivari (Sdp) ütles, et Balti venelased ei tohiks end lasta Venemaa Baltimaade suhtes tehtavas poliitikas mängunupuna ära kasutada.
Läti venekeelsete sotsiaaldemokraatide ees hiljuti esinenud Iivari sõnul oleks Venemaal muidu hea valitseda piirkonda, kus inimesed on üksteise vastu «üles ässitatud». «Seletasin neile, et stalinism ja nõukogude aeg on jätnud Baltimaade ajalukku sügavad haavad. Nende hulka kuulus ka russofiilia, mis tegeles muu hulgas Balti riikide keelte hävitamisega. Läti vene sotsiaaldemokraadid olid vait ega vaielnud mulle vastu,» jutustab europarlamendi Eesti komitee aseesimees, soomlasest europarlamendi liige Ulpu Iivari Postimehele antud intervjuus.
«Ma kinnitasin neile, et Baltimaade keeled on võrdsed keeled euroliidus, ja oma väiksuse tõttu ka vähemuskeeled ja neid seal ka kaitstakse,» ütleb ta.
Omapoolne austus
«Kui venelased tahavad elada Baltimaades, siis euroliit soodustab ka nende emakeelset ja kultuurilist tegevust, kuid Balti vene vähemus peab jätkama ka omapoolset austust asukohamaa vastu ja selle tõestuseks on riigi keele õppimine.»
«Venemaa süüdistustel pole mingit alust, sest Balti riigid on täitnud kõik Kopenhaageni lepingus sätestatud vähemus- ja inimõiguste kriteeriumid.»
Iivari imestab Venemaa katset teha soomerootsi vähemusest advokaate oma Baltimaade vastu suunatud vähemuspoliitikas. «Soomerootslased oleks hea eeskuju Balti vene vähemusele, nad räägivad rootsi ja soome keelt ja on võidelnud Soome iseseisvuse eest.»
Ulpu Iivari meelest oleks Venemaal aeg lõpetada ähvardused, et Balti riikidele ei tohi automaatselt laiendada ELi ja Venemaa vahel sõlmitud partnerlus- ja koostöölepet (PCA).
«Kui euroliit nii otsustaks, oleks see negatiivne pretsedent euroliidus. Euroliidu ja Venemaa suhete alus on partnerlusleping ja Baltimaad on osa euroliidu tervikust, kelle puhul ei tohi sätestada mingeid erilepinguid,» räägib Iivari.
Iivari ütleb, et Eesti võib uhke olla, et tal on nii professionaalsed vaatlejad ELis juba enne selle liikmeks saamist.
Kiitus Ilvesele
«Näiteks Toomas Hendrik Ilves on olnud europarlamendis võrdne partner meie partei 175-liikmelise töörühma julgeolekupoliitika seisukohtade kujundamisel. Väikeriigi puhul on eluliselt tähtis, et ta saadaks end esindama parimad,» kinnitab Iivari.
Ainus asi, mis europarlamendi liikmele Eesti puhul ei meeldi, on hariduspoliitika. «Minu meelest ei saaks väike riik võimaldada head haridust vaid neile, kel on raha,» ütleb ta.