Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta esimene veerand on lõppenud ning Eesti majandusel on sõltumata muu maailma raskustest minemas päris hästi. Kusjuures see hästi on kindlasti märkimisväärselt parem, kui tänaseks väljakujunenud väliste tingimuste teades oleks juletud veel aasta tagasi prognoosida. Samas on noore ja turumajandusele tavapärastes majandustsüklites kogenematu majanduse kohal rippumas üks oluline oht, mille koondnimetajaks on «eraisikute laenud».
Olgu kohe ära öeldud, et siinkohal ei taha kaugeltki mõista hukka laenamist, mis on tänase madala tulutaseme ja oodatava tugeva majanduskasvu tingimustes vägagi eluterve protsess. Küll aga taunitav enese sidumine tulevikku ulatuvate majandustehingutega, mille sisust ei pruugi kohustuste võtja täpselt aru saada.
Laenuvõtjad saavad enamasti pangast laenulepingut sõlmides kaasa laenumaksete graafiku, mis kipub katma kogu laenu kestuse. Tegelikkuses on aga asi nii, et 90% juhtudel on laenu intress seotud 6-kuulise Euriboriga ning seda müstilist Euribori täpsustatakse lepingujärgselt iga kuue kuu tagant. Ehk kõik see, mis on laenumaksete graafikus kaugemal kui kuus kuud, on alati müstifikatsioon eeldusel, et intressid enam kunagi ei muutu. Mis loomulikult ei ole tõene eeldus.
Tulenevalt Euroopa majanduse käivitusraskustest ning mitmetest sügavamatest struktuursetest probleemidest on Euroopas intressid täna ajaloolises mõistes väga-väga madalad. Mis tähendab seda, et viimaste aastate jooksul on tänu Euroopa majanduse turgutamise vajadusele keskmise kodumajapidamise laenumaksed Eestis alanenud.
A jalooline paratamatus tähendab seda, et majandussurutised kipuvad taanduma varem või hiljem (nt USA majandus on tormamas edasi täiskiirusel). Koos majanduse olukorra paranemisega aga tõusevad paratamatult ka intressimäärad, nende seas ka meie sõber ja vaenlane Euribor.
Seega kui täna naudivad kodumajapidamised madalaid Euroopa intresse, siis tasub seda käsitleda kui ajutist (!) kingitust, mida tuleks vääriliselt hinnata. Kui aga tänaseid madalaid intresse käsitletakse alaliseks tulevikku kanduvatena, siis tuleb tõdeda, et laenuvõtjate ootused on ebarealistlikud ning lähemate aastate jooksul saavad adumatuid ja üle jõu käivaid kohustusi võtnud majandusagendid karistuse osalisteks.
Arvestada tuleb sellega, et täna kahe protsendi läheduses kõikuv Euribor asendub järgmise kümne aasta keskmisena vähemalt nelja protsendiga. Kuid ebameeldivalt suure koguse positiivsete majandusarengute kuhjumisel Euroopas võib tulevikus Euribor kerkida vabalt ka üle 6-7% taseme. Neljaprotsendipunktiline intresside tõus tähendaks iga 100 000-kroonise laenu kohta tänasest tervenisti 333 krooni kõrgemat igakuist intressimakset.