Raadio Elmari juht on lustialdis seltskonnalõvi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eesti kuulatavaima kommertsraadio Elmar juht Andres Panksepp (32) ei samasta end jaama eetris kõlava eestikeelse kergemuusikaga. Peas kumisevate pophelide tasakaalustuseks kuulab ta kodus klassikat.

Andres Panksepa pehme tämber kostis esimest korda Tartu raadiokuulajate kõrvu 1993. aasta 30. novembril, rahvakalendri järgi talve algust tähistaval andresepäeval.

Samas Õpetaja tänava raadiomajas, kus valmib praegu lisaks Elmarile Tartu Kuku programm, juhatas toona verinoore Q-raadio vägesid tänane Eesti kirjandusmuuseumi direktor Krista Aru.

«Esialgu tundus mulle, et temast ei saagi asja,» meenutab Aru 21-aastase Panksepa proovisaateid. «Tahtmine oli, aga eeldusi ei paistnud. Ilus jutt, aga kohati väga laialivalguv. Teiseks võimatu diktsioon. Käskisin tal korgi suhu panna ja rääkimist harjutada.»

Aru hinnangul sai määravaks Panksepa püüdlikkus ja kriitikataluvus. Kui karmilt üsna otsekohese ütlemisega peatoimetaja õpipoissi ka ei tümitanud, jätkas Panksepp ponnistusi ning pälviski ülemuse usalduse.

«Ta sobis kollektiivi hästi ka seetõttu, et oli teiste suhtes väga hooliv ja tähelepanelik,» nendib Aru. «Ta pole ülemäära egoistlik ja ma usun, et seepärast on ta ka hea ülemus.»

Tartu Ülikooli kammerkoori president Indrek Mustimets, kes Pankseppa raadiosse soovitas, kirjeldab oma kauast sõpra Aru öeldule ligilähedaselt: sõbralik ja tähelepanelik.

Kuku raadio hommikuprogrammi Ärataja juht Ave Marleen Plukk, keda Panksepp nimetab oma parimaks sõbraks, lisab abivalmiduse ning härrasmehelikkuse. Kui palju Panksepa sõpru-tuttavaid ka pinnida, ei oska nad raadiomeest millegi negatiivsega seostada.

Staaridega laval

Näputäis kriitikat pudeneb vaid Panksepa enda suust: aeg-ajalt ei suutvat ta seltskonnas viisakalt vaikida, kui alkohol kellegi totraks teeb. Ja kuigi Panksepp võtab moraalijutlust noil hetkil sulatõsiselt, irvitab ta tavaliselt ise hiljem oma koolipapalikkuse üle.

«Ta meeldis inimestele ja võeti ruttu omaks,» iseloomustab Mustimets Panksepa raadioperre sulandumist. «Mis aga minu soovitusse puutub, siis polnud see ses mõttes määrav, et Andres oleks raadiosse jõudnud nii või naa. Ta tahtis. Ma arvan, et see oli seotud tema avaliku esinemise harjumusega.»

Nimelt oli Panksepp laulnud enam kui kümme aastat kolmes kooris. Tema laululustist ja valmisolekust mikrofon haarata teavad kõik, kes on juhtunud temaga ühe peolaua taha. Seejuures ei vaja ta, nagu arglik eestlane tavaliselt, julgustavat alkoholilonksu.

Lisaks ETV endisele menusaatele «Klaver põõsas» on Pankseppa nähtud Grillfesti laval koos Marju Länikuga. Raadio Elmari sünnipäevapeol saatis Karl Madise Karavan teda «Valgete rooside» ja Mait Mal-tise repertuaarist tuntud «Kauge aja» esitusel.

«See on võimas tunne, kui Karavani-poisid sulle backi laulavad,» kiidab Panksepp saadud elamust.

Paar nädalat tagasi sai kustumatu Panksepa-elamuse Tartu Postimehe kultuurireporter Raimu Hanson, sattudes ühes raadiojuhiga Wilde kõrtsi karaokefinaali žüriisse. Pärast hinnete andmist kutsuti lavale «Pärlipüüdjat» laulma hindajaid endid.

«Tema oli meist viiest kindlasti kõige parem,» tunnustab Hanson. «Laulis ilusa, kõva ja selge häälega. Ja oskas väga ilusasti mikrofoni hoida.»

Samas on Panksepp ülihäbelik oma pillimänguoskuse näitamisel. Ei kipu ta püünele kodus näpitud kitarri ega Kar-lova koolis õpitud klaveriga, millest enda sõnul siiski lihtsamad palad välja võluks. Mida aeg edasi, seda rohkem kibeleb ta aga roostes oskusi värskendama.

«Igatahes olen ma otsustanud, et tuleb loobuda mõni aasta tagasi peetud plaanist müüa maha Riga klaver, mis seisab ema juures,» ütleb Panksepp.

Klaver peab siiski ootama, kuni raadiojuht Annelinna paneelmaja viiendalt korruselt mõnda madalamasse paika kolib. Kuhu siis?

Ehkki Andres Panksepp väidab, et on väljakannatamatute kommetega naabri pärast pidanud ühest kortermajast välja kolima, on ta rahul praeguse eluga paneelelamus ja linnaeluga üldse.

«Hooti olen mõelnud, kuidas oleks elada maal, aga ma arvan, et ma tuleksin sealt viie päeva pärast tagasi,» avaldab Panksepp. «Mulle meeldivad sillutatud tänavad, et pood on lähedal, et sõbrad ja tuttavad on siinsamas.»

Kriitika ei heiduta

Hiljutises Eesti Ekspressi intervjuus kurtis muusikateadlane Jaan Ross bussijuhtide terrori üle: need kuulavat ainult Elmarit. Selle viite peale Andres Panksepp muigab.

«Mis ma siis peaksin tegema? Hakkama bussijuhiks ja mängima Klassikaraadiot?» pöörab ta kriitika naljaks. «Selle kriitikaga võiks pöörduda bussiparki. Mulle kui peatoimetajale teeb ainult rõõmu, et Elmar nii paljudele bussijuhtidele meeldib.»

Indrek Mustimetsa arvates on Panksepp sellistest märkustest heitumiseks liiga rahuliku meele ja hea huumorimeelega.

«Ta on täiesti kõigutamatu, kui keegi ütleb, et Elmari mängitav eesti kergemuusika on sült ja jama,» kinnitab Mustimets. «Samas on ta kriitika suhtes salliv ega silmakirjatse, et «ma ju ei mängiks seda muusikat, kui ei peaks».»

Andres Panksepa maitsega läheb kokku Elmari üks peamisi märksõnu: meloodiline. Isiklikes eelistustes kaldub ta välismaiste, juba ajalooks saama kippuvate staaride Roxette`i, ABBA, Tina Turneri ja E-Type`i poole. Eestist hindab ta kõrgelt Dagöt.

«Mis puutub Elmari muusikavalikusse, siis võin küll rahuliku südamega öelda, et ma ei lase isiklikul maitsel programmis domineerida,» kinnitab ta. «Kui mõni asi väga meeldib, võtan plaadi autosse ja ketran seni, kuni tekib täielik küllastumus. Nii ei teki kiusatustki.»

Elmari poliitika on vältida tehniliselt ebaprofessionaalset muusikat, välistada roppused. Ka ei mängi Elmar äärmuslikult käredaid rokipalu ega räppi, harilikult ka raju laadamuusikat. Nii maalivad raadiolained eetrisse üsna ohutult ühtlase helipildi keskmisele maitsele.

Vahelduse saamiseks on Andres Panksepp hakanud õhtutundidel kodus kuulama klassikat. Eelistades küll mažoorseid ja vilkamaid palu, võib ta ikka ja jälle lükata plaadimasinasse Mozarti «Reekviemi».

«Sellest on raske ära väsida,» kiidab Panksepp.

CV

• Sündinud 1972. aasta 7. veebruaril Tartus.

• Õppinud aastail 1979–1990 Tartu 7. keskkoolis, 1991–1992 Tartu õpetajate seminaris muusikaõpetaja eriala ning 1992–1997 Tallinna pedagoogikaülikoolis koolieelset pedagoogikat ja psühholoogiat.

• Aastail 1982–1993 laulis Tartu poistekooris, keskkoolipäevil kergemuusikakooris Daalia ning pärast seda lühikest aega Tartu noortekooris.

• Aastail 1990–1991 ja 1992–1996 töötas Tartu laste ja noorte maja metoodikuna. Aastail 1993–1997 tegi kaastööd Tartu Q-raadiole ja Tartu Kukule, 1996–1997 oli Tartu Ülikooli peahoone intendant. 1997. aastal oli Tartu Kuku hommikuprogrammi toimetaja-produtsent.

• Aastail 1998–2000 oli raadio Elmar tegevtoimetaja, alates 2000. aasta 1. jaanuarist on peatoimetaja. 2001. aasta veebruarist 2002. aasta juunini oli ETV hommikuprogrammi «Terevisioon» Tartu stuudio saatejuht.

    Tagasi üles