Natura-mured on asjatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees (16.04) väidab, nagu esitaks keskkonnaministeerium Brüsselisse Natura 2000 alade pooliku loetelu. Tegelikkuses hõlmab Natura eelvalik
1 434 120 ha ja sellest esitatakse Brüsselisse 1 422 500 ha ulatuses loodus- ja linnualasid. Brüsselisse jääb saatmata seega vaid 0,9 protsenti eelnimekirjast, mis on kui sääsk elevandi kõrval.
Mastaapsus on ilmne ning olulisem on siinkohal kindlasti elevant. Kuid ka sääse rollis oleva 0,9 protsendi alade eest kannab keskkonnaministeerium hoolt need võetakse ajutise katse alla.
Nimekiri on põhjalik
Esitades eelvaliku nimekirjast Brüsselisse 99,1-protsendilise loetelu, oleme saavutanud märkimisväärselt hea tulemuse.
Valitsuses üksmeelse heakskiidu saanud nimistu on esinduslik ja vastab igati Euroopa Liidu direktiivi nõuetele.
See tilluke 0,9-protsendiline osa jääb Brüsseli-nimekirjast täiendatavate uuringute ja/või piiride täpsustamise vajaduse tõttu välja. Nii vajab täiendavaid teaduslikke uuringuid nt Ropka-Ihaste linnuala, mida viimati uuriti aastatel 19961998.
Möödunud kümnendisse jääb ainus kord, kui Ihaste luhal nähti haruldast rohuneppi. On oluline kindlaks teha, kas lind ka praegu selles piirkonnas elutseb. Viimasest uuringust on ju siiski kuus aastat möödas.
Eriliselt rikas on Natura alade eelvaliku nimekiri soode-rabade osas, millest valiti kinnitatud nimekirja kõige väärtuslikumad. Et olla nimekirja esinduslikkuse osas kindlad, tuleb mõnede alade, nt Sangla raba loodusväärtusi ja piire kontrollida.
ELi nõue oli, et Natura alade esitamisel lähtutaks ainult loodusväärtustest. Seetõttu on kõik teised argumendid siinkohal kohatud.
Lõplike otsuste tegemisel ei saa me tugineda mitte majanduslikele eelistustele, vaid üksnes põhjalikele teaduslikele uuringutele ja põhjendustele.
Just viimaste ebapiisavuse tõttu ja nende täpsustamise vajaduse pärast ei saanud 0,9 protsenti eelvalikualadest Brüsselisse mineku luba. Sellegipoolest kantakse nende alade eest hoolt, võttes need ajutise kaitse alla täpselt nii, nagu toimitakse kõikide ülejäänud uute aladega, millel praegu veel mingit kaitsere�iimi pole.
Küsimusi on tekitanud ka president Rüütli Saaremaal Laimjala vallas asuva suvilakrundi osaline Natura alade hulka kuulumine ja osaline mittekuulumine. Tõesti, kaart näitab, et president Rüütlile kuuluv maa-ala ei ole tervikuna võetud Natura piirkonda.
Kui võtta lahti maa-ameti koduleheküljel www.maaamet.ee avalike teenuste lingi all asuv Natura alade kaart, on selgelt näha, et sellised «hammustused» katavad erinevaid piirkondi üle kogu Eesti.
Usaldusväärne valik
Põhjuseks on siinkohal ikka ja jälle loodusväärtus, mitte maaomanike majanduslikud eelistused.
Presidendi Saaremaa krundi piirkonnas tegi looduskaitsealuste maade inventuuri ja soovitas Natura alade hulka ka osa presidendi suvilakrundist MTÜ Pärandkoosluste Kaitse Ühing loodusdirektiivi kriteeriumide alusel.
Mingeid mööndusi ega erikokkuleppeid presidendi suvila piirkonna osas Natura alade hulka määratlemisel ei tehtud.
MTÜ Pärandkoosluste Kaitse Ühingu soovitusi arvestati Natura piiride osas täielikult ja muutumatul kujul. Presidendi maa-ala jõudis Natura piirkondade hulka oma liigirikaste pärandkoosluste tõttu, nagu rannaniit ja loopealne.
Presidendiga sarnases olukorras on paljud teised maaomanikud. Eeldame, et Natura alade määratlused on usaldusväärsed, sest piirkonnad selgitas välja aukartust äratav meeskond.
Sinna kuulusid Tartu Ülikooli, Tallinna Pedagoogikaülikooli, Eesti Mereinstituudi, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Põllumajandusülikooli, Eesti Ornitoloogiaühingu, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu, Eesti Loodushoiukeskuse ning Eestimaa Looduse Fondi teadurid ja eksperdid.
On heameel tõdeda, et eestimaalased huvituvad loodusest ja loodushoiust. Igasugune selleteemaline diskussioon tuleb Eesti loodusele vaid kasuks, nii ka Natura-teemade osas.
Samas kutsume kritiseerijaid üles sääse taga ka elevanti märkama ning kaitsma teda koos meiega.