Küüditatute ja poliitvangide 19. kokkutulekul Rakveres esitati rida ettepanekuid valitsusele ja riigikogule, kuna Eestis on endiselt palju õigeks mõistmata represseeritud inimesi.
Suur hulk represseerituid ootab siiani enda õigeksmõistmist
11. juuli 2009, 21:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere spordihalli oli kogunenud oodatust rohkem rahvast, üle 600 inimese, keda saatus ei ole hellitanud, vahendas
«Aktuaalset kaamerat».
Memento ühingu liige Kuno Raude esitas kokkuvõtvalt poliitvangide ja küüditatute ettepanekud, mis edastatakse valitsusele, riigikogule ja kõigile represseeritute esindusorganisatsioonidele. Koostöös valitsusega soovitakse esitada hagi Euroopa Kohtule, millega tahetakse saada Vene Föderatsioonilt represseeritutele tekitatud kahjude hüvitamist.
Valitsusele tehtud ettepanekutest olulisem on see, et senisest enam jäädvustataks represseeritute mälestust. Seda soovitatakse teha näiteks nende rongijaamade, valla- ja rahvamajade märkimisega, kust 1941. ja 1949. aastal küüditatuid koondati.
Kokkutulekuga taheti juhtida tähelepanu ka sellele, et Eestis on endiselt tuhatkond pärast Stalini režiimi represseeritud inimest, kes on siiamaani rehabiliteerimata.