Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstimuuseumi Rüütelkonna hoones avati eelmisel nädalal Itaalia renessansskeraamika näitus «Itaalia majoolika kuldajastud» Rooma riikliku antiikkunsti galerii fondidest.
Nimetatud kollektsiooni esindab sel näitusel sadakond vaagnat, taldrikut, kannu, apteeginõud, seina- ja põrandaplaati 14.18. sajandist. Õigupoolest on meile koju kätte toodud väärtused, mille pärast üks korralik keraamikaajaloo huviline ise Itaaliasse sõidaks.
Nimi Mallorca järgi
Majoolika on nime saanud 13. sajandil Mallorca saarelt, kuna itaallased ekslikult seda majoolika sünnimaaks pidasid. Tegelikult leiutasid majoolikatehnika juba 6. sajandil araablased (toona maurideks kutsutud) ja Mallorca sadama kaudu transporditi nende toodangut Euroopasse.
Araablaste tehnika seisnes selles, et terrakotast nõud kasteti tinaühenditest koosnevasse glasuurimassi ning dekoreeriti maalingute või ornamentidega vastavalt hetkemoele ja kunstniku oskustele.
Tulemuseks oli kergelt pärlendava, valge või hiljem sinakas-roheka alusglasuuriga veekindel tarbeese. Kuna portselani valmistamine oli tol ajal veel müstiline saladus, pidid seda korvama näituselgi eksponeeritavad valge glasuuri ja sinise kaunistusega hiinalikud, kuid veel mitte nii õrnad nõud.
Dekoori järgi võiks renessanssmajoolika jagada kaheks. Üheks levinud kaunistusvõtteks oli nõude kirjamine taimornamentika, loomamotiivide ja arabeskidega, tihti koos nimede, sümbolite ja väljamõeldud vappidega, aga ka portreedega.
Apteeginõud
Suure osa sellastest eksponaatidest moodustavad apteeginõud kannud, potikesed ja albarellod, spetsiaalsed anumad ravimite säilitamiseks. Nende skemaatilisse kujundusse maaliti püüdliku käega kirjad ravimite nimetustega.
Teine suund kujutab maaliliselt, rikkalikus laadis erinevaid ajaloo- ja piiblisündmusi. Urbinost ja Faenzast pärit taldrikud on servast servani kaetud detailirohkete peenejooneliste piltidega.
Renessansi lõpul levis glasuurimine Itaaliast teistesse Euroopa riikidesse. Siin tekkis sellele aga 18. sajandi algul konkurent, avastati portselani tootmise saladus. Ometi viljeleb ka tänapäeva keraamika araabia päritolu vana õilsat majoolikat.
Kunstinäitus
Itaalia majoolika
kuldajastud
Rüütelkonna hoones kuni
23. maini