Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Esimesed janused soomlased haarasid võidu viinakohvreid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Laupäeva hommikul Tallinna poodidesse laiali hargnenud januste põhjanaabrite ahelik üritas, kuid ei suutnud murda õlle- ja viinakohvritest müüre, mille kauplejad nende teele olid püstitanud.

Maasikaliköör läigatab päikeses, kui keskealine härrasmees Tallinna reisisadama ees tuttavale suunda osutab. Lapik pudel on täna teenäitamiseks parim, sest enamikul 1. mail siia saabunuist mõlgub mõtteis vabalt piire ületava alkoholi hankimine.

Juba vilksatavad A-terminali uste vahelt kümme pudelit mahutavad Viru Valge kohvrid kirjaga «Viron ensimmäinen vodka». Esimeste seas koduteele asutanud Lääne-Soomest Varkanolt pärit mehed tahavad ostu veel samal õhtul ära proovida – 200 liitrist kõnniteele laotud viinast ja 400 liitrist õllest peaks nende hinnangul paariks nädalaks piisama.

Õlle- ja viinamüürid

Pealinna poed on läinud ELi üleöö – pudenevatest suhkrukottidest ja soolapakkidest jäänud valged sabad on kassade juurest koristatud, asemele aga kasvanud õlle- ja viinamüürid. Sadama Citymarketi «pahede seina» on laotud nii 40- kui 80-kraadilisi «kive». Sekka meetrite kaupa tuttavaid õllekohvreid ja sigaretiplokke.

Kahel pool müüri jalutavad huvilised ei tea valida – kas võtta 80-kraadist päikeseloojangu värvides Saaremaa viina või poole lahjemat tuulikusildiga leotist. Kirjad pappkohvritel on nagu kõrgem matemaatika. Kui õllekohvri võrrandi 24 x 33 cl / 5,2% vol – lahendamine on varasemast tuttav, siis viinakastide tehe 10 x 0,5 l / 40% vol tahab veel harjumist.

Helsingist tulnud pereema Anitta Lappalainen ütleb, et nende seltskond võtab viis liitrit väkevä’t ja sama palju õlut nina peale. Jook peab kuluma tõsise töö juurde, sest mökki (suvila – toim.) on vaja remontida. Suvel tullakse uue laari järele.

Jouko ja Jorma uurivad nõutult riiuleid, kuid ei kiirusta valima. Kõigepealt tuleb ostetud stardipaketiga ehk õlleresti ja paari lapiku viskipudeliga teha kauaoodatud Viru-retk. «Homme on ka päev,» loodab Jouko.

Mööda jalutavatel Rootsi prouadel on aga poekärus lisaks kolme-nelja-aastasele poisipõnnile ka Jägermeister ja likööripudel.

Kui soomlased tunnevad peaasjalikult huvi uues kuues reisikottide vastu, mis on rahvasuus juba märankoira’ks ehk taksiks ristitud, siis eestlased uudistavad viinavirna juurde kuhjatud soomlaste lemmikjoogi salmiaagi pudeleid. Ühistöö vili – Soomes Newalko Oy-s tehtud ja Eestis Remedias pudeldatud liköör – laseb ka meie mammidel keelepaelad valla ja paneb mõnedki kiitma.

Likööri degustatsiooniga tegelevad Risto Halonen ja Petteri Närä ütlevad, et kundede tänane sagimine on tavapärasest vilkam.

Halonen on näinud juba seltskonda, kes sikutas poesaalist tänavale koguni neli tihedalt täis laotud alkoholikäru. «Neil pidid korraga pulmad ja veel mitmed tähtpäevad olema,» vahendab Halonen.

Kui suuremal osal alkorändureist tuleb loota oma õlgade ja tugeva käru peale, siis mõned on asja suurejoonelisemalt ette võtnud. Citymarketi parklas laotakse parasjagu ühe auto pakiruum triiki täis.

Pekka ja Reijo ütlevad, et on küll suur last, aga nende sõpruskonnas on ka kõik suured mehed. Janused kaveri’d ootavad teispool lahte. Vaja on ära pidada ka ristjatsed ja sünnipäevad. «Teeme aasta läbi tööd, siis tuleme taas,» lubavad mehed.

Kaupmehed muhelevad

Kui väikestes poodides on viinaralli silmaga näha, siis enamik januseid «lahustub» suurte poodide peale ära. Sadama Citymarketi juhataja Lea Sinik ütleb, et ostjate arvu poolest tundus laupäev esiti tavaline, õhtuks oli aga selge, et peamiselt õlle- ja veinihuvilised olid alkoholiosakonna tavaläbimüügi kahekordistanud.

Prisma keti kaubandusdirektor Janne Lihavainen ütleb, et nende pood pani esimest korda muidu riiulilt müüdava kange alkoholi põrandale. «Mõtlesime, et teeme müügisaali töötajate töö efektiivsemaks,» räägib Lihavainen. Mees muheleb küsimuse peale, kuidas kaup läks, kuid arve ei taha öelda.

Mere puiestee Liviko esinduspoe müüja Andres Veeber ütleb naerusui, et paremini enam ei saagi minna. Hommik algas Livikos järjekorraga, mis ulatus pikalt tänavale, ka päeva jooksul tuleb turvajal saali pääsejate hulka reguleerida.

«Rahvast on tavalisest poole rohkem, müük on aga kolmekordne, sellist pole varem olnud,» räägib Veeber.

Enamik Liviko kundedest on küll soomlased, aga neile pakuvad konkurentsi kallimaid jooke haaravad rootslased ja norrakad. Soomlaste suhtelise vähesuse panevad kaupmehed eelmise õhtu vappu-peo arvele.

Jarmo Hirvonen klõpsutab oma Viru Valge ja Saku-kastidega koormatud perest mälestuspilte. Tema lähedal reisisadama ees pingil läidab kuldnööpidega kuues mees õhtupäikeses sigarillo. Matka-Ärra OY omanik ja reisikorraldaja Reijo Järvinen peab kokku korjama oma hoolealused – kolm bussitäit Pärnus käinud terviseturiste.

Järvinen ei usu, et kogu Soome rahvas nagu üks mees lähipäevil alkoholi-palverännakule siirduks. «Paar esimest nädalat on rohkem rahvast,» pakub Järvinen. «Siis harjuvad kõik ära.»

Kommentaarid
Tagasi üles