Pasunakooride üldjuht kurdab noorte mängijate nappust

Tartu laulupeo puhkpilliorkestrite üldjuht Margus Kasemaa (36) räägib intervjuus koorilaulude vahele liidetud tavatust lugude eeskavast ja sellestki, et noori tuleb pasunamuusikasse liiga vähe.

Kui palju puhkpillimängijaid koguneb 26. juunil Tartu laulupeole?

Praegu on teada, et tuleb 13 puhkpilliorkestrit kokku 380 mängijaga – päris palju.

Kui palju on nende hulgas Tartu orkestreid?

Meie linnast on Popsid, Forte ja puhkpilliokester Tartu.

Tulevad ka Põlva, Põltsamaa, Väägvere, Pühajärve, Rõngu, Elva, Jõgeva ja Kambja puhkpilliorkester, Pärnu orkester Saxon ning üheskoos Suure-Jaani ja Vändra orkester.

Mida nad laulupeol mängivad?

Repertuaar on koostatud selline, et igas loos on lisaks puhkpillidele kaastegev veel keegi. Nii on rahval huvitavam kuulata-vaadata.

Esimene lugu on polka «Ausser Athem», mida juhatab Põltsamaa dirigent Urmas Mägi. Kaastegevad on rahvatantsurühmad. Nii suurejooneliselt – puhkpilliorkestrid laval ja ees käib tants – ei olegi varem Tartu laulupidudel vist tehtud.

Teine lugu on «Mehhiko kastanjetid», mille esitab ansambel Gonzales ja Pojad – kostüümides pillimehed Tartust minu juhatusel.

Järgmine lugu on Põlva dirigendi Peeter Änilase juhatusel «Hello, Dolly!», mis on pandud kavasse näitamaks, et puhkpilliorkester saab esitada kerget tantsumuusikat. Tantsib kostüümides tantsurühm Elpatre.

Eelviimast lugu dirigeerib tartlane Enno Tubli, see on poplaul «I Will Survive», mida peolised saavad la-silbil kaasa laulda.

Viimane lugu on kavas minu juhatusel. See on Valdur Hirvesoo kirjutatud marss «Kevad kõnnib», kus on kaastegevad trummitüdrukud. Seda lugu ei ole varem välja toodud ega ka kirjastatud. Tipp-topp noot valmis tänu Tartu linnavalitsuse toetusele.

Kuidas võiks sõnastada sellise koorilaulude vahele liidetud järjestikku kõlavate pillilugude kava eesmärgi?

Eesmärk on näidata, et puhkpillidega on võimalik mängida väga erinevat muusikat. Ma usun, et see kava võiks inimestele meeldida, sest see ei koosne tõsistest lugudest, vaid on rõõmus. Laulupidu on ju ikkagi pidu, rahvapidu, rõõmus üritus.

Meie kava on täiesti teine kui Tallinna üldlaulupeol. Ma leian, et kui on Tartu pidu, siis olgu Tartu pidu, mitte Tallinna laulupeo eelproov. Ja mulle tundub, et mu kolleegid, suur osa Lõuna- ja Lääne-Eesti dirigentidest, on samal arvamusel. Igal peol peaks olema siiski oma repertuaar.

Mitmel laulupeol olete varem osalenud ja dirigeerinud?

Jään vastuse võlgu. Mul on olnud au olla väga paljudel laulupidudel, alustasin juba Tartu Poistekoori lauljana.

Üldjuhina oli minu esimene üldlaulupidu siis, kui oli juubelilaulupidu ja avati praegune Tartu laululava (1994 – R.H.). Ma ei tea, kas keegi on varem nii noorelt üldjuhipulti sattunud kui mina tookord.

Milliseid muutusi olete märganud puhkpillimuusikas?

See on õrn teema, sest laias laastus ei olegi miski väga muutunud.

Endiselt on nii, et mängijad vananevad ja uusi tuleb liiga vähe. Ka pillid vananevad ja uusi muretseda on väga raske.

Puhkpilliorkester Tartu koondab suhteliselt palju noori muusikuid. Kas viite nad eeloleval laupäeval ka Põltsamaale võistumängimisele?

Mittetulundusühing Puhkpilliorkester Tartu tegutseb endises lasteaias Tähe 101. Meie maja kollektiividest ei lähe võistumängimisele ükski, sest kahjuks sattus samale ajale Tähe maja päev.

Mis tähtis päev see selline on?

Endisesse lasteaeda on tänu linnavalitsusele tekkinud sisuliselt kultuurimaja. Siin tegutsevad noorteklubi Hän-

dikäpp, Tähe noorteklubi, Ar-sise kelladekool ja mittetulundusühing Puhkpilliorkester

Tartu.

Viimase all tegutsevad puhkpilliorkester Tartu, poolesaja õpilasega huvialakool Puhkpillistuudio, Salvador Sax Kvartett, Tartu Junior Bigband, Tartu Senior Swing Band ja muid ansambleid.

Miks siis mitte teha linnarahvale tasuta pereüritus, kuhu kõik huvilised saaksid tulla kas terveks laupäevaks või siis mõneks tunniks. Päevakava algab kell 12 ja lõpeb kell 17.45. Kuulata saab kontserte, osaleda mängudes või jälgida ratastoolirallit.

Kas loodate Tähe maja päevale tulijate hulgast

leida ka uusi puhkpillijüngreid?

Jaa, kindlasti. Tähe maja päeval saavad lapsed ja kõik teisedki muu hulgas ise pille proovida, kui on soovi.

Kas teie enda laps on juba muusikasse haaratud?

Jaa. Mul on kümneaastane tütar, kes õpib Miina Härma gümnaasiumis ja peale selle Elleri koolis klaverit.

Kas ta laulupeole läheb?

Ta laulab gümnaasiumi kooris ja läheb laulupeole. Rahvarõivad on juba olemas.

Margus Kasemaa

• Margus Kasemaa on sündinud Tartus 29. aprillil 1968.

• Õppinud Karlova gümnaasiumis, Heino Elleri nimelises muusikakoolis klarneti erialal ning Eesti Muusikaakadeemias klarneti ja dirigeerimise erialal.

• Eesti Piirivalveorkestri teine dirigent, mittetulundusühingus Puhkpilliorkester Tartu tegutseva Puhkpillistuudio juhataja, promenaadikontsertide sarja «Emajõe suvi» kunstiline juht, Tartu laulupeo puhkpilliorkestrite üldjuht.