Arenguvestlus aitab bossil alluvaid mõista

Arenguvestlus on ametikoha otsese juhi ning töötaja omavaheline, planeeritud ja ettevalmistatud dialoog, mille käigus hinnatakse töötaja töötulemusi möödunud tööperioodil ning seatakse uusi eesmärke.

Arenguvestluse eesmärgiks on anda töötajale tagasisidet tema tööpanuse kohta oma üksuses ja ettevõttes tervikuna, analüüsida eelneva perioodi eesmärkide täitmist või täitmata jätmise põhjuseid ning, lähtudes ettevõtte ja struktuuriüksuse eesmärkidest, püstitada ülesandeid järgnevaks perioodiks.

Vestluse käigus arutatakse muu hulgas ka otsese juhi poolseid samme ja muutusi, mis aitaksid kaasa töö tulemuslikkuse suurenemisele, lepitakse kokku koolitusvajadustes.

Arenguvestlus annab hea võimaluse suurendada koostööd ja teineteisemõistmist, võimaldab töötajat tunnustada ja motiveerida ning planeerida töötajate karjääri.

Paljude ekspertide hinnangul pole see õige koht töötasu teemadel kõnelemiseks, kuid saadud info on siiski väärtuslik sisend individuaalsete palkade ja tulemustasude määramiseks.

Saades arenguvestlusel vastastikustest ootustest kõnelda, pole töötajal hiljem võimalik väita, et ta ei tea, mida tema juht temalt ootab või miks nad teda varem ei teavitanud sellest, et nad tema tööga rahul ei olnud.

Või vastupidi – töötajale on selgelt välja öeldud, et tema tööga ollakse rahul, mis aitab ettevõtte jaoks olulist töötajat ettevõttesse kinnistada. Saades juhilt tagasisidet oma töö kohta, on töötajal võimalus anda tagasisidet ka juhile, arutada läbi tööalaseid probleeme ja nende lahendusvõimalusi ning teadvustada oma tööalaseid ootusi.

Vajalik ettevalmistus

Arenguvestlus toimub tavaliselt üks kord aastas ja soovitavalt mitte kummagi töökohal, vaid neutraalsel pinnal. Ühele vestlusele tuleks planeerida vähemalt poolteist kuni kaks tundi. Reeglina ei jõua juht teha päevas üle kahe vestluse.

Ette tuleks valmistada kirjalikud vormid juhile ja töötajale eelnevaks täitmiseks ning arenguvestluse käigu fikseerimiseks.

Arengvestluse kokkuvõtte lehele pannakse kirja hinnatava peamised saavutused, kokkuvõte töösooritusest, vastutusvaldkonnad järgmisel aastal koos hindamiskriteeriumidega, karjääri- ja arenguvajadused ning võimalusel ka konkreetsed plaanid järgnevaks aastaks.

Arenguvestlust tuleks alustada sissejuhatusega, eesmärgiga luua usalduslik õhkkond, kõrvaldada võimalikud hirmud ning vääritimõistmised, sõnastada vestluse eesmärgid ning leppida kokku arenguvestluse kestus.

Õige läbiviimine

Seejärel keskendutakse töö tulemuslikkuse seisukohalt olulisematele asjaoludele. Selle etapi tulemuseks on ettekujutuse saamine töötaja eelmise aasta eesmärkidest, nende täitmise edukusest.

Tähelepanu pööratakse ka arvamuste lahknevusele juhi ja töötaja vahel. Juht selgitab võimalusel oma juhtimisstiili ning tegevuste motiive. Sobivad küsimused selles etapis on: kuidas hindad oma viimase aasta tööd, mis on õnnestunud, mis on raskusi valmistanud, millised ülesanded on töös kõige olulisemad jne.

Järgmises etapis püstitatakse uued eesmärgid ning räägitakse nende täitmiseks vajaminevatest eeldustest (ressursid, koolitus jne). Eesmärgid peaksid olema püstitatud mõõdetavate tulemuste vormis niivõrd, kuivõrd see on võimalik.

Oluline on rõhutada, et lisaks tulemuste mõõtmisele ka jälgitakse tulemuste saavutamist. Väga oluline on töötajaga kokku leppida tema ees seisvatest eesmärkidest lähtuv arengukava, mis loob soodsa eelduse soovitud tulemuste saavutamisele ning on töötajale oluliseks motivatsiooniteguriks.

Tõnis Sepp , TNT Eesti ASi transpordikorraldaja:

Minul oli mõni kuu tagasi arenguvestlus ära.

Rääkisime sellest, missugused olid eelmise perioodi töötulemused, kas oleme need täitnud või mitte. Enamasti ikka täidame need eesmärgid, mis ette on antud.

Analüüsisime eelneva aasta töötulemusi, samuti vaatasime üle kompetentsuse arenguplaani – kuidas mul aasta jooksul läinud on.

Peale selle, et hindasime otsese ülemusega minu arenemist viimase poole aasta jooksul, panime paika järgmise poolaasta isiklikud ja tööalased eesmärgid.

Arenguvestluses pannakse paika ka koolitusplaan, panin kirja, millistele koolitustele ma minna soovin. Eelneva perioodi koolitused ning minu hinnang neile on seal samuti kirjas.

Tagasi üles