Kevad on käes ja suvi tulekul, mis tähendab, et aeg on seljakott kapi põhjast välja otsida ja loodust nautima minna.
Metsamatk on parim puhkus seltskonnale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on metsaminemiseks just õige aeg, sest pole veel tüütuid sääski ja linnud laulavad täiel rinnal. Ega nad kesksuvel enam nii ei tee, mõtlevad pigem äralendamise peale.
Tõsi, linnulaulu võib ka linnapargis kuulata, kuid õitsvat raba või metsa-aasa seal kohe kindlasti ei näe. Mai lõpp ja juuni algus on parim aeg rappa minna, sest suurem osa taimi sookail, küüvits, soovõhk jt on selleks ajaks õied lahti löönud.
Ka on paljud samblaliigid kaetud eoskupardega, mis lähedalt vaadates meenutavad ülesrivistunud sõdureid. Paljudes rabades on olemas ka laudteed, mis muudavad seal jalutamise eriti nauditavaks elamuseks. Kes aga vajab veidi ekstreemsemaid tingimusi, see peaks kummikud jalga tõmbama ning laudteelt maha astuma. Mõlemal puhul saab kevadsuvisest rabast väga hea ülevaate.
Mida matkale minnes seljakotti pista?
Kõik sõltub sellest, kui pika metsa- või rabamatka kavatsete ette võtta. Kui on plaanis minna üheks päevaks, siis tuleb kott üsna kerge. Piisab vaid joogipudelist ja toidupoolisest; kui on mahti tuld teha, võiks ka tikud või tulekivi taskusse pista. Tuld tuleks teha vaid selleks ette nähtud kohtades. Grillimine on suvel väga populaarne ajaviide, mida võib edukalt ühendada ka metsamatkaga. Tõsi, metsas on see rohkem vorstide vardas küpsetamine, sest reeglina grillahi seljakotti ei mahu. alõkivarda leiab kohapealt, tuleb vaid taskunuga kätte võtta ja pajupõõsast oks lõigata.
Omaette elamus on metsas või rabas ööbimine. Selleks puhuks läheb aga vaja rohkem varustust kui joogipudel ja grillvorstid. Magamiskott, et uni oleks magus, magamisalus, et oleks soe ja kuiv magada, ja telk, et äkiline öine vihm teid märjaks ei teeks.
Laagripaika valides peab lähtuma sellest, et oleks vesi, suhteliselt sile maapind ja materjali, millest lõket teha. Vesi kulub ära söögi valmistamiseks ja ka päeval kogunenud mustusest lahtisaamiseks, siledast maapinnast sõltub teie ööuni.
Jälgi ohutust
Lõkkematerjalina peaks kasutama metsakuiva, mitte mingil juhul ei tohi kasvavaid puid lõikama hakata. Toores puu lõkkes ei põle ja looduse rüüstamine pole mitte see, mida te metsa tegema lähete. Tavaliselt on metsas piisavalt mahalangenud ja kuivanud puid, mis kõlbavad lõkke tegemiseks.
Lõkke tegemisel peab kindlasti täitma tuleohutuse reegleid. Tuli võiks olla telgist vähemalt kümne meetri kaugusel, seda ei tohi teha otse kasvava puu alla ning lõpuks peab arvestama ka metsaaluse tuleohtlikkusega. Kõige parem on tuld teha paljale mullale või kasvava, mitte kuivanud taimestikuga kaetud maapinnale.
Kui olete õhtusöögi lõpetanud ja otsustate telki magama minna, peaksite lõkke kindlasti ära kustutama, sest öine tuulehoog võib söed uuesti põlema panna. Lahtist tuld ei tohiks mitte mingil juhul valveta jätta.
Kõige ohutum ja ka mugavam on rajada laager selleks ette nähtud kohta, milliseid leidub kindlasti laudteedega varustatud rabades ja ka nn matkaradadel. Seal on olemas vesi, sile maapind ja ka puumaterjal, millest tuld teha.