Kuidas aias tigudest lahti saada?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eestis elava üle 80 maismaateo liigi hulgas on kindlasti tuntuim viinamäetigu. Aiapidajad teavad aga hästi kiritigu, kes on muutunud tõeliseks kahjuriks.

Kiriteo (Arianta arbustorum) võib ära tunda tumepruuni, kollakate täppidega ja ühe tumepruuni vöödiga koja järgi.

Teod on peamiselt ööloomad, nad ei talu päikest ja kuumust ning tänu sellele neid hommiku saabudes aedades peaaegu ei kohta. Pilves ja vihmase ilmaga aga pole tigudel kusagile kiiret ja siis hakkavad nad üsna lihtsalt silma.

Puhtusega tigude vastu

Teod naudivad elu hooletu aedniku aias. Kevadine mullaharimine vähendab oluliselt tigude hulka, eriti kui teha seda päikesepaistelisel päeval.

Kultiveerimine tapab tigusid mehaaniliselt ning jätab neid ja nende munad röövloomade ja kuiva kätte. Munad on kuivamise suhtes eriti tundlikud. Kuna teod armastavad elamiseks ja munemiseks rasket happelist maad, siis on lupjamine üks vahend nende tegevuse piiramisel.

Kui ümbruskond on puhas, pole tigudel seal midagi teha. Seega tuleks lähikonnast likvideerida võimalikud tigude peidupaigad – lauajupid, kivid, kuivanud lehed ja muu praht. Eriti oluline on hoida aed puhas umbrohust, mis on nende meelistoit ja pelgupaik.

Üsna tõhus meetod tigude likvideerimiseks on nende kokkukorjamine. Tõsi, seda tuleb teha igal õhtul, eelistatavalt taskulambi valgel.

Tigu ei salli liiva

Katsetada võib ka mitmesuguste tõkete ja barjääridega, taimed võib ümbritseda liiva või puutuha ribaga. Liiva teod ei salli, sest sellest üle ronimine kuivatab oluliselt nende limanäärmeid, puutuhal on aga tigusid peletav toime.

Kasutada võib ka 20 cm laiuseid vaskribasid, millega ümbritseda taimi. Vaskplekiga ümbritsetakse ka kaitsmist vajavate puude tüved. Vask mõjub tigudele ärritavalt – nad hakkavad selle toimel rohkesti lima eritama, see omakorda viib lima tootmise lakkamisele ning seejärel saabub surm.

Nõiduslikud taimed

Tigusid võib peletada ka selliste taimede nagu iirised, kurekellad, gladioolid, mündid, pune, nõmm-liivatee, raudrohi või küüslauk kasvatamisega peenardel. Aianurka võib ka rajada tigusid ligitõmbavatest taimedest peenra, kust siis saab kahjureid kergelt ära korjata. Tigudele meeldivad mädarõigas, hosta, saialill, põlduba jne, meelistaimede juurde jõudmiseks võtavad nad ette päris pikki rännakuid.

Õllelembesed teod

Eriti häid tulemusi on aga saadud hoopis õlle- või piimapüüniste kasutamisega. Plastikust tops kaevatakse mulda nii, et see jääks paar sentimeetrit mullapinnast kõrgemale. Anum täidetakse õlle või piimaga.

Õlles leiduv pärm meelitab teod sööma, alkohol aga tapab. Piima sisse upuvad teod lihtsalt ära. Tõsi küll, kui teie aeda on «õnnistatud» paljude tigudega, siis võib see meetod väga kulukaks osutada, sest püüniseid tuleb peaaegu iga päev täita ning neist surnud tigusid korjata.

Võib-olla on kõige lihtsam tigude vastu võitlemise viis hoida ja kaitsta aias elavaid loomi ja linde. Siilid, konnad, karihiired ja laululinnud on tõhusad tigude hävitajad. Mis veelgi olulisem, aednik ei pea sel juhul lillegi liigutama ega raha kulutama, loodus hoolitseb ise aias valitseva tasakaalu eest.

Pane tähele:

• Tigude vältimiseks tuleb hoida aiad alati piinlikult puhtad, niites rohtu ka aiaga piirnevatelt aladelt.

• Taimelehtede alla pugenud teod tuleb hommikul kokku korjata ja hävitada. Niiske ilmaga ja vihma järel on teod üsna liikuvad.

• Purustatud tigusid võib kasutada väetisena, segades need rooside vahele mulda.

• Peenarde vahele ja aia piiridele tuleb puistata superfosfaati. Sellest üle roomanud teod kaotavad liikumisvõime ja hukkuvad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles