Kuigi mahuka haridusreformi algatav seaduseelnõu kohustab gümnaasiumis kas või ühe õpilase soovil usundilugu õpetama, ei saa see noor õigust kristlikule kasvatusele, vaid üksnes riiklikult kinnitatud religiooniõpetusele.
Uus seadus ei lase usul kooli imbuda
14. juuli 2009, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võib tekkida olukord, et koolis on vaid paar kristlikust perekonnast pärit noort, kes tahaksid õppida usuõpetust piibliloo vormis, ja kohalik kirikuõpetaja oleks valmis neile seda õpetama, kuid nad peavad õpetama-õppima kõiki religioone kirjeldavat üldist usundilugu või ainest loobuma.
Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva ütles Postimees.ee'le, et kavandatav põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei tekita sellist olukorda nagu Soomes, kus on 11 õppekava ning iga noor saab just selle usu õpetust, millest ta huvitub.
«Kui nad tahavad luteri usku õppida, siis valigu pühapäevakool,» oli tema lahendus probleemile. «Kui on tegu konkreetse konfessiooniga, mida nad tahavad tundma õppida või millesse nad kuuluvad, siis üldhariduskool ei ole see koht.»
Ladva meenutas, et Soomes on usuõpetuse teema aktuaalne just seepärast, et on tehtud ettepanek asendada ühele religioonile keskenduv aine üldise usundilooga.
Tema sõnul võib kirikuõpetaja iseenesest anda koolis üldist religiooniõpetust, kui tal on õpetamiseks vastav kvalifikatsioon. Et aine kallutatuks ei kisuks, seda peab jälgima kooli juhtkond. Ta võrdles seda olukorraga, kus ühiskonnaõpetust annab sotsiaaldemokraat, lisades, et keegi pole kaitstud sellegi eest, et füüsikaõpetaja võib osutuda tõsikristlaseks.
Kui õpilane või lapsevanem aines kallutatust tunnetab, peaks ta Ladva sõnul teavitama kooli juhtkonda, ja kui sellest kasu pole, kohalikku omavalitsust.
Tema andmetel koolitatakse usundiõpetajaid praegu Eestis kahes kohas - Tartu Ülikooli usuteaduskonnas saab õppida religioonipedagoogikat ning Tartu teoloogia akadeemias eetika- ja religiooniõpetuse õpetamist.
Gümnaasiumi vaid ühe õpilase nõudmisel üldist usundiõpetust andma kohustava eelnõu vastuvõtmine on kavandatud sügisesse ning valikainetega seotud muudatus peaks selle järgi jõustuma 2010. aasta septembrist.
Põhikoolis jääb usundiõpetuse reeglistik Ladva sõnul endiseks: vähemalt 15 noort peab klassis selle aine õpetamiseks soovi avaldama.
Soomes on lisaks ususpetsiifilise õpetuse üldiseks kohustuslikuks religioonilooks muutmisele arutluse all lasteaedade olukord. Nimelt on seal eelkooliealistele mõeldud usukasvatuse sisu antud asutuse enda otsustada ja sõltub tihti asutuse juhataja veendumustest. Nii loetakse näiteks Oulu läänis 90 protsendis lasteaedadest alati söögipalvet.
Ladva andmetel Eestis selline olukord võimalik pole. Tema sõnul pole usuõpetust mingilgi kujul koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas sees. «Igati mõistlik on see, kui lasteaia õpetaja räägib seda, kus on tulnud jõulud, aga katekismust ei õpeta ta kindlasti mitte.»