Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnaraamatukogu on esimene Eesti raamatukogu, kus saab raamatuid, ajakirju ja näiteks videofilme laenutada ID-kaardi ehk Eesti Vabariigi isikutunnistuse alusel.
«Saime süsteemi kergesti käivitada, sest ID-kaart on masinloetav ja seetõttu lihtsasti kasutatav,» selgitas raamatukogu direktor Asko Tamme. «Praegu anname lugejatele niigi pildiga masinloetavaid vöötkaarte, ID-kaart on praktiliselt seesama.»
Laiemalt levinud
Suve hakul pandi süsteem raamatukogudes tööle seetõttu, et suvel käib rahvast vähem nii on uudset kaardisüsteemi parem testida ning vajadusel ka täiendada. Lugejate hulk hakkab taas suurenema sügisel, kooliaasta alguses.
Raamatukogu lugejatele ei too ID-kaardi kasutamine raamatute ja teiste teavikute laenutamisel kaasa ühtegi lisatoimingut.
Kui keegi soovib ennast ID-kaardiga lugejaks vormistada, siis see käib täpselt samamoodi nagu lugejapileti vormistamine linnaraamatukogu peamajas tuleb pöörduda registratuuri, harukogudes aga raamatukoguhoidja poole.
Saab ise otsustada
Samuti jääb praeguste ja tulevaste lugejate endi otsustada, kas nad soovivad laenutamiseks kasutada ID-kaarti, lugejapiletit või mõlemat.
«Pidime mõnda kohta ID-kaardi lugejad ostma ja oma inimesi veidike koolitama,» selgitas Tamme tehtud tööd. «Kõik edasised toimingud on juba meie lugejate otsustada.»
ID-kaardi lugejad on olemas linnaraamatukogu kõigis teeninduspunktides. Tamme sõnul on ID-kaardi kasutuselevõtt lugejapiletina uus e-rakendus Tartu linnas.
«Inimesed mõtlevad üha rohkem sellele, mida nad ID-kaardiga teha saavad,» nentis Tamme. «Näiteks saab Tartus ID-kaardiga osta ka bussipileteid.»
Et raamatulaenutuse tarvis mõtlesid tarkvara välja raamatukogu enda infotehnoloogia spetsialistid, siis oli suuremaks kulutuseks vaid 20 ID-kaardi lugeja soetamine.
Asko Tamme hinnangul kulus uudse süsteemi rakendamiseks umbes 10 000 krooni.
Viimased suuremad muutused toimusid raamatukogus aprillikuus, kui tollane laenutusosakond ja lugemissaalid liideti ühiseks suureks teenindusosakonnaks.
Muutuse abil lootis raamatukogu lugejasõbralikumaks muutuda, sest varem ei pääsenud lugejad raamatutele eriti ligi raamatud olid tavaliselt fondihoidlas.