Laulupeo kunstnikku kimbutas rahanappus

Laulupeolised näevad järgmise nädala lõpul Tartus toimuva laulupeo aegu suhteliselt tagasihoidlikku kujundust. Selle kavandanud Kerli Peterson selgitab intervjuus, miks ei ole dekoratsioonid kirevamad.

Miks olete loonud suhteliselt värvivaese kujunduse?

Et laulupeo kõige tähtsam osa on laulmine, ei ole väga silmatorkavat kujundust tarvis. Rahvarõivad on isegi värvilised. Võtsin aluseks Tartu laulupeo logo värvid ja selle põhjal kavandasin dekoratsioone.

Tartu laululava on väga huvitav ehitis ja +pakub palju võimalusi. Mina kasutasin ära süvendid, pannes sinna värve. Teine kujunduselement on nn tuuleveskid, mis paigutatakse külgmiste kaarte peale ja helitornile.

Kas teie loodud kavandid saavad tervikuna teoks või jäi midagi ainult paberile?

Jäi küll. Tuuleveskid pidid olema päris keerlevad tuuleveskimudelid, plaanisin neid panna ka üles laulukaare peale ja jagada rongkäigulistele.

Esimene plaan jäi ära inimeste ohutuse huvides – üleval puhub väga tugev tuul ja tuuleveskid oleksid võinud alla kukkuda. Rongkäigulistele jagamisest aga tuli loobuda seepärast, et raha tuuleveskite trükkimiseks enam lihtsalt ei jätkunud.

Tartu Postimehes on juba kirjutatud, et õpite Viljandi Kultuuriakadeemias. Mida te seal õigupoolest õpite ja kuidas osutusite just teie Tartu laulupeo kunstnikuks?

Olen Viljandi Kultuuriakadeemia butafoori-dekoraatori eriala teise kursuse tudeng. Üle seitsme aasta õpetatakse jälle seda eriala ja praegu oleme me ainsad butafoorid majas.

Ühel päeval tuli meie klassi üldkompositsiooni õppejõud Mare Hunt ja küsis, kas keegi on huvitatud Tartu laulupeo kujundamisest. Mina astusin hiljem klassi ega teadnud sellest jutust midagi.

Sina paned igale poole rahvuslikku tikandit, äkki tahad proovida, küsis Hundu minult äkitselt.

Ma mõtlesin, et miks mitte – nime peab ju kuidagi tegema. Samas ei meeldi mulle, kui minust nii palju räägitakse, sest olen ebausklik ja arvan, et kui enne palju rääkida, siis läheb miski untsu.

Mida olete varem kujundanud?

Senised kujundamised on olnud seoses koolitöödega. Tegelikult olen mina rohkem butafoor ehk koopiategija või jäljendaja, kursusel on palju paremaid dekoraatoreid, aga nemad olid juba hõivatud.

Võibolla teadsid nad juba, kui suur töö on mingi ürituse kujundamine ega tahtnud seda koormat endale võtta (muiates), ja mina, lollike, heitsin siis kivi kõige kaugemale...

Millised on teie varasemad kokkupuuted laulupidudega?

Kooliajal käisin vist kolmel laulupeol, lisaks veel igasugused koorivõistlused.

Lausa kahju, et sel aastal lihtsalt ei jõua Viljandi Kultuuriakadeemia kooriga laulupeole. See on ikka nii võimas tunne, kui tuhanded inimesed seisavad laulukaare all ja laulavad. Meeletu ühtsuse tunne!

Lihtsalt laulupidu vaatama minnes ei saa seda kätte. Siis on kõik nagu mõnel suvetuuril, lähed ostad õlle või jäätise pihku ja kuulad-vaatad, peamiselt aga longid ringi, kulutad raha õnnelooside ja suhkruvati peale.

Mis on siis see õige laulupidu?

Laulupidu on lauljate salapidu. Toidutalongid, koolis ööbimine, rongkäik, rahvarõivad – kõik need on lauljate omavahelised salamärgid, millest vaatajad mitte midagi teada ei saa.

Tartu laulupeo vikervärvid

• Tartu laulupidu toimub 26. juunil Tartu lauluväljakul, kuhu koguneb enam kui 5000 lauljat, tantsijat ja muusikut.

• Laulupeo kujunduses kasutatavad värvid tulenevad Tartu laulupeo logost (pildil), mille on kujundanud Imre Heero.

• Laulupeo kujunduse dekoratsioonid valmivad Vanemuise teatri töökodades.

• Linn maksab Vanemuisele seoses laulupeoga ühtekokku 75 000 krooni dekoratsioonide valmistamiseks ja sümfooniaorkestri esinemise eest.