Tõlkijad teenisid menukirjanikest enam

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eesti autorid ja autoriõiguste valdajad saavad tänavu 1. juulil esmakordselt kätte hüvitise nende teoste mulluste laenutuste eest raamatukogudest. Eile avalikustatud nimekirjast selgub, et kõige enam teenisid tõlkijad ja raamatukujundajad, edestades kindlalt kohalikke menukirjanikke.

Hüvituse maksmine põhineb autoriõiguse seadusel. Hüvituse väljaarvestamise ja -maksmisega tegeleb jaanuaris loodud sihtasutus Autorihüvitusfond. Kokku laekus fondile 384 avaldust raamatute autoritelt, tõlkijatelt ja kujundajatelt.

Kokku tehakse autoritele välja väljamakseid summas 989 000 krooni. Iga autori hüvitussumma arvutati välja autori teoste laenutuskordade, autorluse koefitsientide (teksti autor/tõlkija/kujundaja), teoste kujunduse mahu ja teose sama kategooria autorite arvu põhjal.

Kogu info avalik

Pingerea tipus on tõlkija Karin Suursalu, kes teenis hüvitist tulumaksu mahaarvamata 46 835 krooni, Jana Linnart (31 264,90 krooni) ja Matti Piirimaa (30 707,83 krooni) ning kujundaja Mari Kaljuste.

Suursalu on muu hulgas eestindanud näiteks rohkelt nn naistekaid, aga ka lastekirjandust, Linnart adapteeritud väljaandeid (sari «Illustreeritud klassikavaramu»), Piirimaa tuntud spioonikirjanikku Robert Ludlumit. Hüvituse saajate nimekiri on avaldatud internetis aadressil www.ahf.ee.

Kirjanikest ühe parema tulemuse saavutanud Kaur Kenderi sõnul pole pingereas midagi üllatavat – tõlkijate jõudmine esirinda oli ette teada. Kenderi meelest tuleks niisugust süsteemi üles ehitades siiski küsida, kas meil on vaja omakeelset kultuuri või mitte.

«Laenutuste arvu on iseenesest avalikuna tore näha, see läheb mulle mitu korda enam korda, kui see mõttetult väike summa,» märkis Eesti kirjanduse «paha poiss».

Süsteem areneb

Laenutuste andmed tulevad Autorihüvitusfondile esialgu vaid Tallinna keskraamatukogust ja Oskar Lutsu nimelisest Tartu linna keskraamatukogust.

Autorihüvitusfondi tegevjuht Ainiki Väljataga ütles, et teiste rahvaraamatukogude ja akadeemiliste raamatukogude lisandumist takistavad puhttehnilised asjaolud. Väljataga sõnul on ministeerium asja tõsiselt käsile võtnud – näiteks eraldati eelmise aasta lõpus raamatukogudele 300 000 krooni tarkvara ostuks.

Postimehe küsimusele, kas olemasolev süsteem võimaldab ka pettusi, vastas Väljataga, et kõik sõltub raamatukogude endi elektrooniliste süsteemide turvalisusest. «Häkkerlust muidugi peatada ei saa,» sõnas Väljataga.

Näiteid autorihüvitustest

Priit Aimla 536,79 krooni (216 laenutust)

Ott Arder 1818,35 (778)

Nikolai Baturin 1301,36 (318)

Vladimir Beekman 24 344,52 (11 423)

Contra 552,38 (170)

Juhan Habicht 9798,64 (4428)

Ain Kaalep 2082,78 (1465)

Krista Kaer 9893,00 (6011)

Mari Kaljuste 24 425,94 (21 537)

Jaan Kaplinski 3431,17 (1275)

Doris Kareva 3821,21 (1783)

Kaur Kender 11 977,89 (3002)

Andrus Kivirähk 15 893,88 (3934)

Jaan Kross 16 471,26 (4513)

Jana Linnart 31 264,90 (13 619)

Kati Murutar 6884,64 (1773)

Kristjan Mändmaa 11 866,08 (10781)

Aino Pervik 11 838,08 (3677)

Matti Piirimaa 30 707,83 (13 351)

Kerttu Rakke 10 176,95 (2205)

Karin Suursalu 46 835,36 (20517)

Edgar Valter 15 122,53 (7153)

Enn Vetemaa 2719,28 (801)

Summast arvestatakse maha tulumaks

Allikas: www.ahf.ee

    Tagasi üles