Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
Juba aastaid personaliotsingu turul tegutsenud portaalid CV Keskus ja CV Online pole rahul uute pürgijate Burgeri ja Hyppelauaga, süüdistades neid oma kuulutuste kopeerimises ja aegunud teabe esitamises.
CV Keskuse ärijuhi Raivo Heina sõnul on nii nende portaal kui kliendid ennekõike hädas Burgeri-nimelise internetikeskkonnaga, mida haldab MTÜ Vormsi Tuntuks. «Nad kopeerivad valimatult meie ja ka teiste keskkondade töökuulutusi oma baasi, hoolimata tööpakkuja soovist,» märkis Hein. «Paljud oma leheküljele üles seatud kuulutused on juba aegunud ning seetõttu saab töölesoovija petta,» rääkis Hein.
Kuulutust maha võtta on Burgeri veebiküljelt Heina kinnitusel praktiliselt võimatu, sest selle eest nõutakse raha. «Otsustasime anda sisse hagi Burgeri omanike vastu meie veebikülje kasutamiseeskirjade rikkumise eest,» ütles Hein.
Konkurss lõppenud
Eesti Energia koolitusjuhi Tarvo Jürimäe sõnul on Burgeri portaalikataloogis üleval olevate aegunud kuulutustega palju probleeme. «Inimesed võtavad meiega ühendust, lootes leida tööd, kuid kahjuks on konkurss mõnele ametikohale juba mitu kuud tagasi lõppenud,» kirjeldas Jürimäe olukorda.
Ka CV Onlinei Eesti tegevjuhi Margus Ärmi sõnul on see probleem pidevalt üleval. «Nii Burgeri kui Hyppelaua portaalid koguvad teistest portaalidest kuulutused kokku ja pakuvad neid tasuta,» rääkis Ärm. «Tasuta teenustega üritatakse ennast turul tutvustada ja niimoodi kliente leida.»
Tema sõnul tekib küsimus, kas nii, ilma investeerimata ja vähese vaevaga, on ikka päris õige teiste töö arvelt turgu vallutada. Ärmi sõnul oleks Eestis vaja kohtupretsedenti, mis näitaks, kas internetis info loata kopeerimine on seadustega kooskõlas või mitte.
Tööturuametist kinnitati, et firmad on Burgeri portaali peale kaevanud ning seetõttu saatsid nad aasta alguses veebikülje haldajatele märgukirja. Kuna portaal nimetab ennast info jagajaks, mitte töövahendajaks, siis tööturuameti hammas nende peale otseselt ei hakka.
Kõik töövahendusega tegelevad ettevõtted peavad ennast registreerima sotsiaalministeeriumis, Burgeri portaal aga seda teinud ei ole. «Kui internetis pakutakse töökohtadest aegunud informatsiooni, on see igal juhul tarbija eksitamine,» ütles tööturuameti avalike suhete nõunik Erko Vanatalu.
Portaalikataloogi Burger administraatori Tarmo Gede sõnul on konkurentide süüdistused alusetud. «Meie lihtsalt kogume juba niigi avalikku informatsiooni ja vahendame seda. Selline info edastamine ei ole minu teada kusagil Euroopas keelustatud,» ütles Gede.
«Meie internetiküljelt saavad tööotsijad kõik kuulutused korraga kätte ja hoiavad seega oma aega kokku.» Ta lisas, et kui kõik firmad teataksid oma vabadest töökohtadest tööturuametile, poleks igasuguseid personaliotsingu portaale vajagi.
Oluline teabekandja
Juba pikemat aega turul tegutsenud personaliotsingu portaalide mure uute tegijate pealetungi pärast on mõistetav. Tööjõu vahendusest interneti kaudu on viimastel aastatel saanud äri, kus liigub aastas ligi 15 miljonit krooni.
Internet on muutunud personali- või tööotsingutel kõige suuremaks teabekandjaks ning varasemad tegijad on juba aastaid kasumis. Raha teenuste eest maksavad firmad kas andmebaaside kasutamise või kuulutuste ülesseadmise eest.
Erinevatest internetiportaalidest leiab teavet kuni 150 000 inimese hariduse ja tööoskuste kohta. Üles on seatud ka tuhandeid töökuulutusi. Tööotsijad külastavad erinevaid portaale 67 miljonil korral kuus.