Näitus «Lutheri vabrik. Vineer ja mööbel» Rotermanni soolalaos on avatud 5. septembrini
Eesti mööblidisaini esiajalugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väiksena ei lubatud mul söögilaua taga vanal tumepruunil Lutheri vabriku toolil istuda, kästi võtta Standardi pehme põhjaga tool. Vana tooli peeti lapse jaoks liiga kohmakaks, lagunenuks. Neidsamu Lutheri toole saab praegu aga näha Rotermanni soolalaos, kõnealuse ettevõtte toodangut ja ajalugu tutvustaval retrospektiivil.
Näituse kuraator Jüri Kermik on koostanud suurtööstuse arenguloost, vineeritootmisest ja -disainist põhjaliku raamatu, väljapanekut täiendab mahukas kataloog. Mööbli- ja tarbeesemete, seinatekstide ja fotodega antakse ülevaade vineeri- ja puidutööstuse kuuekümne kolmest tegevusaastast.
Odav ja kaasaegne
Lutheri puutöövabrikud kasvasid välja perekonnale kuulunud kaubandusettevõttest 1870ndate majanduskasvu ja turunõudmiste suurenemise ajal. Alul tegutseti A. M. Lutheri Mehhaanilise Puutöötlemise Vabriku kaubamärgi all, 20. sajandi algul muudeti nimi Lutermaks.
Esialgu tehti valdavalt historitsistlikus laadis nikerdatud tellimustöid, nagu näiteks toolid Mustpeade vennaskonnale. Kuid selliseid mööblitükke müüsid ka paljud kohalikud käsitöömeistrid ja värkstoad. Arenev suurfirma aga pidi juurutama midagi odavat, kaasaegset, massitootmisse sobivat, kus sai rakendada Eestis ainukese spoonilõikamise masina võimalusi.
Massi tootmist alustati ümmarguste kolmekihilisest vineerist toolipõhjadega, mis kujundati Ameerika analoogide eeskujul. Konkurentsi puudumisel edenes äri jõudsalt. Õige pea jõudis turule ka nn Ameerika mööbel, Gardner & Co. ideede koopiad.
Näitusel näeb, et esimesed, seljatoe ja põhjaga ühes tükis toolid kukkusid välja üsna kohmakad ja robustsed, ent kohalikule klientuurile sobivalt usaldusväärsed ja tugevad. Treitud konstruktsioonidetailide raamistikus vineer perforeeriti neogooti dekoorielementidega seljatoel ja viisnurgakujutisega toolipõhjadel.
Klapptool ekspordiks
Jätkuvalt tegeldi ka igapäevaseks kasutamiseks mõeldud nn rahvatooli disainimisega. Selle kõrge seljatoe ja kandilise põhjaga tooli juures kasutati samuti vineerdetaile.
Üheks edukamaks ekspordiartikliks kujunes aga Lutheri vabrikule patenteeritud lihtsal raamkonstruktsioonil põhinev klapptool. Toonane tootekataloog selgitab, et iste sobib hästi matkatelgi praktiliseks sisustamiseks.
Büroomööblist toodeti mitmete välispartnerite tellimusel ja kaasabil täispuidust ja painutatud vineerist kirjutuslaudu, arhiivikappe ning ka reguleeritava kõrgusega seljatoega pöördtoole. Kontoriametnike kõrval ei unustatud lapsigi aastakümnete jooksul täiustati laste laudade-toolide komplekte ja kõrgeid imikute pukktoole.
Lutheri mööbel oli ka kaunilt ning moodsalt kujundatud vineerile kanti reljeefsete kihtide, perforeeringute ja põletustehnikaga rahvusromantilisi või juugendmotiive.
Ka kaasaegsed kujundussuunad ei jätnud firmat ükskõikseks 1920. aastail asuti koos välisfirmadega Venesta ja Isokon tootma painutatud vineerist modernistlikke, funktsionaalse lahendusega mööblitükke: kappe, kummuteid, toole, taburette, laudu.
Ka kasutati Lutheri vabrikutes toodetud kvaliteetseid vineertahvleid ühtviisi edukalt nii maailma raudtee- ja lennukitööstuses kui ka hästiminevate teekarpide, reisikohvrite ja kübarakastide tegemiseks.
Teise maailmasõja puhkedes lõpetasid vabrikud paraku tegevuse, olles kvaliteetse ja laitmatu toodanguga pälvinud usalduse kogu Euroopas.