ELis õppimine läks eestlasele odavamaks

Neli kuud Taani ajakirjanduskoolis õppinud Maarja Kruus ja Brett Orloff leidsid, et piiri taga õppimine tasus end igati ära, seda eelkõige saadud praktiliste kogemuste tõttu. Foto: Ergo Kuld

ELiga liitumise tõttu saavad Euroopa kõrgkoole sihtivad Eesti tudengid edaspidi arvestada oluliselt väiksema õppemaksuga, senikehtinud summaga võrreldes võib vahe kasvada kümnekordseks.

ELi seaduste kohaselt peavad liikmesriikide kõrgkoolid käsitama teiste liikmesmaade üliõpilasi võrdselt oma tudengitega ning mingeid erinevusi vastuvõtul pole. Ühtlasi tähendab see madalamat, kohalike tudengitega samaväärset õppemaksu ning samasuguseid tervise-, sõidu- ja muid soodustusi.

Samaväärsed tingimused kehtivad vaid juhul, kui tudeng suudab oma teadmistelt ja oskustelt konkureerida kohalike üliõpilastega.

SA Archimedes Akadeemiliste Mobiilsustoetuste Keskuse juhataja Katrin Kiisleri sõnul vähenes õppemaks kõige rohkem neis riikides, kus kõrgharidus on tasuline ja ülikoolid elatuvad õppemaksust. «Näiteks Suurbritannias, Iirimaal ja Hollandis vähenes õppemaks kuni kümme korda,» nentis ta.

See tähendab, et kui näiteks Suurbritannias Kenti ülikoolis pidid Eesti tudengid veel eelmisel õppeaastal olenevalt erialast tasuma kuni 164 800-kroonist õppemaksu, siis nüüdsest tuleb neil maksta sama palju kui brittidel endal ehk 18 000 krooni aastas.

Eesti pingerea keskel

Kui Euroopa õppemaksud suuruse järgi ritta seada, jääb Eesti ELi kodanikke silmas pidades pingerea keskpaika.

Näiteks Tartu Ülikooli eelarvevälistel kohtadel bakalaureuseõppes on õppemaks olenevalt erialast 16 500 – 35 000 krooni, Estonian Business Schoolis tuleb õppeaasta eest tasuda 42 800 krooni. Lätis võib toime tulla 12 000 krooniga aastas, Iirimaal küünib õppemaks aga 80 000 kroonini.

Mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Põhjamaades, oli kõrgharidus juba varem tasuta ning neisse õppima siirdudes ei muutu Eesti üliõpilase jaoks midagi.

«Nende riikide koolid on kõikidele välismaalastele tasuta, ainult oma elamiskulud peavad tudengid ise kandma,» kostis Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik. «Soome, Rootsi ja teised tasuta kõrgharidust pakkuvad riigid investeerivad sel moel haridusse. Nad leiavad nii inimesi, kes tunnevad nende riiki ja on edaspidi partneriteks teaduses, äris või muul alal.»

Rida CVsse

Tartu Ülikooli meediatudengid Maarja Kruus ja Brett Orloff õppisid aasta algul neli kuud Århusi linnas asuvas Taani ajakirjanduskoolis, kus polnud küll õppemaksu, aga kogu eluks vajalik raha tuli oma taskust leida.

Kruusi sõnul kulus tal üüri, söögi ja muude kulutuste peale umbes 20 000 krooni, osaliselt toetasid teda ka kultuurikapital ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Orloff arvutas oma kulutuste suuruseks 32 000 krooni.

«Kui oleksin pidanud ka õppemaksu tasuma, poleks ma vist välismaale õppima läinud,» oletas Orloff. «Aga sain Taanist kindlasti parema hariduse kui sama summa eest siin Concordias saanud oleksin. Sealsed praktikavõimalused pole Eesti oludega võrreldavad.»

Paljud Eesti tudengid üritavad kas või korra õppeaja jooksul välismaal tudeerimas käia. «Selleks, et kogemusi ja CVsse rida saada – need read loevad tänapäeval väga palju,» põhjendas Maarja Kruus.

Haridus- ja teadusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna juhataja kt Jaan Kõrgesaare kinnitusel on soosituimad ingliskeelsed riigid Suurbritannia ja Iirimaa, kus õppimine nüüd ka oluliselt odavnes.

«Euroopas on 3000 kõrgkooli, aga neis on üsna vähe ingliskeelseid õppekavu,» ütles Kõrgesaar. «Seevastu Suurbritannia on tuubil täis tasulisi ülikoole, mis on suures mahus just välistudengitele mõeldud. Samuti on sealne süsteem suhteliselt paindlik, mõnes valdkonnas saab kraadi väga lühikese ajaga kätte.»

Enamik tudengitest püüab välismaale kooli pääseda mõne stipendiumi, näiteks Erasmuse toel, mille suurus on eeloleval õppeaastal 4000-5000 krooni kuus.

Õppemaksud Eestis ja mujal Euroopas

2004/2005. õa õppemaks Eesti kroonides

• Concordia Audentes – 31 968 ja 38 880

• EBS – 42 800

• Tartu Ülikooli eelarvevälised kohad – 16 500 – 35 000

Läti

Riigieelarvelisel kohal on õppimine tasuta. Ülejäänud peavad maksma – Läti ja ELi tudengitele on õppemaks 12 000 – 24 000 krooni

Leedu

Riik tasub poolte tudengite õpingud. Teistel tuleb tasuda õppemaksu kuni 39 000 krooni.

Holland

Kõrgharidus on tasuline ja õppemaks olenemata tudengi päritolumaast võrdne, 14 400 – 240 000 krooni. Riik finantseerib täiendavalt teatud erialasid, kus õppemaks on 24 000 krooni.

Rootsi ja Soome

Kõrgharidus on tasuta, v.a üksikud erandid.

Saksamaa

Kõrgharidus on tasuta, v.a mõnel liidumaal küsitav immatrikuleerimistasu 1600–3200 krooni.

Austria

ELi tudengite õppemaks on võrdne Austria üliõpilastega, s.o umbes 12 000 krooni.

Iirimaa

Kõrgharidus on tasuline. ELi kodanikele on õppemaks

64 000 – 80 000 krooni.

Allikas: Katrin Kiisler, PM