Näpatud teadmised võtavad võimaluse

Janar Holmi hinnangul on riigieksamite tulemuste mehaaniline järjestamine ajakirjanduses äärmiselt ohtlik, ja Juhkentali gümnaasium siinkohal hoiatav näide.

Jaanipäevaeelseid päevi täitsid teated Juhkentali gümnaasiumis õpetajate ja õpilaste korraldatud pettusest matemaatika riigieksamitööde lahendamisel, mis viis 59 abituriendi eksamitöö tühistamiseni. Tõsine asi, mille sarnast Eestis seni juhtunud ei ole.

Riigieksamid peaksid võimaldama hinnata õpitulemusi gümnaasiumi lõpus, andma koolile ning õpetajatele võimaluse analüüsida oma õpilaste õpitulemusi üleriigilisel taustal, kavandada riigieksamite tulemuste põhjal muudatusi riiklikus õppekavas, õppekirjanduses ja õpetajate täiendkoolituses.

Sellele loetelule lisandub riigieksamite süsteemiga loodud võimalus ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kõrgkooli sisseastumiseksamitega.

Võrdsed tingimused

Selleks, et õpilased saaksid võrrelda oma õpitulemusi teiste õpilaste omadega, ning et kõrgkoolid usaldaksid riigieksameid sisseastumiseksamitena, tuleb luua kõigile maksimaalselt võrdsed tingimused – eksam toimub kõigile ühel ajal ning ühesuguste ülesannetega, mille sisu teavad kuni eksami alguseni ainult riigieksamite ettevalmistajad.

Eksamitöid hindavad haridus- ja teadusministri moodustatud hindamiskomisjonid, mille liikmeteks on õpetajad ja õppejõud üle Eesti. Võimalike hindamisega seotud probleemide lahendamiseks on moodustatud apellatsioonikomisjon.

Kõik selleks, et kellelgi ei oleks eeliseid teiste ees. Mahakirjutamine ja kõrvalise abi kasutamine rikuvad seda usaldust ja võrdsust.

Juhkentali juhtumi taustal on palju räägitud aususest ja petmisest. Aga vähest tähelepanu on pööratud sellele, keda tegelikult eksamivastuste mahakirjutamisel petetakse.

Loomulikult petavad mahakirjutajad iseennast, kuid tegemist on ka kõigi teiste eksamisooritajate petmisega. Petetakse neid, kes õpivad, kes teavad, kes oskavad, kes on hea tulemuse saamiseks pingutanud.

Tüssatakse oma lähedasi ning kõrgkoole ja tehakse kahju neile, kes ausal teel soovivad konkureerida kõrgkoolide vabadele õppekohtadele.

Näiteks Juhkentali gümnaasiumi kõrged, Eesti keskmist 17 punktiga ületanud riigieksamitulemused oleks petuskeemi õnnestumise korral võinud jätta kõrgkooli vastuvõtuarvu künnise alla paljud need, kes usaldasid oma teadmisi.

Teine võimalus

Kas kõigile spikerdajatele, keda oli käesoleval aastal üle 140 inimese, tuleks anda teine võimalus?

Kindlasti tuleks, kuid samal ajal ja samal viisil nagu neile, kes õppimata jätmise tõttu eksamile ei ilmunud (jäädes enda ja teiste suhtes ausaks) või nagu neile, kes näiteks viletsa enesetunde või haiguse tõttu sooritasid eksami viletsamale tulemusele, kui nad tegelikult võimelised olid.

Kuid see teine võimalus tähendaks järgmist kevadet, nagu õigusaktid ka ette näevad. Erakorraline eksam suvel kultiveerib ebaõiglust ning võib viia soovimatute tagajärgedeni.

Järgnevatel aastatel võib sellise praktika korral juurduda «juhkentali süsteem» riigieksamite sooritamisel – riigieksamid koos lohutusringiga ebaausatele eksaminandidele, kes parema eksamiresultaadi nimel riskivad eksamipäeval mahakirjutamisega – teades, et vahelejäämise korral saab ta lohutusringi kaudu kohe uuesti probleemideta oma positsioonid taastada.

Mille poolest erineb Juhkentali gümnaasiumi juhtum teistest mahakirjutamise juhtumitest, et neid õpilasi tuleks käsitleda erandina? Olemuslikult mitte millegi poolest – mahakirjutamine on mahakirjutamine.

Eriline on see, et petuskeemi keskseteks osalisteks on õpetajad. Kuid ka õpilased ei olnud passiivsed. Puuduvad andmed, et õpilasi oleks õpetajate poolt vägisi spikerdama sunnitud. Juhtunu oli õpilaste enda valik, seda kinnitab fakt, et Juhkentali kooli õpilaste hulgas oli ka neid, kes tegid õige valiku – lahendasid oma ülesanded ilma kõrvalise abita.

Tõsine probleem

Kooli direktor ja õpetajad on hilisemates selgitustes petuskeemis osalemist põhjendanud vajadusega aidata õpilastel saavutada paremaid eksamitulemusi ning näidata ennast paremal positsioonil igasuviselt ajakirjanduses avaldatavas koolide pingereas.

Õpilase aitamine heade õpitulemuste saavutamiseks peaks olema kõigi õpetajate eesmärgiks, kuid antud juhul oli eesmärgi realiseerimise viis ja koht vale. Õpetaja aitab õpilast õpetamise kaudu enne eksamit, selleks on koolitund. Kesksete tegelastena pettuses osalemisega tõmbasid õpetajad oma hoolealused sügavale sohu. Häbiväärne ja arusaamatu.

Märksa tõsisem probleem sisaldub teises põhjenduses – soov olla ajakirjanduse poolt koostatavas koolide pingereas esirinnas.

See, et ajakirjandus on riigieksamite tulemuste mehaanilise järjestamise kaudu koole erinevatesse liigadesse jaotanud, on tegelikult äärmiselt ohtlik, ja Juhkentali gümnaasium siinkohal hoiatav näide. Avaldatava toore statistika kõrval on vaja ka analüüsi ja selgitusi vastavate tulemuste osas.

Põhjuseid, miks kool pingereas eespool või tagapool on, võib olla kümneid. Suurel osal juhtudest ei tähenda see madalat õpetamise taset.

Õpilaste teadmiste tase ei ole sama mis õpetamise tase.