Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabandust, aga ma ei ole vist piisavalt vaimselt mandunud, et vaadata seepe ja kahtlasi komöödiaid teemal pitsapoiss, kes osutab seksteenuseid.
Tavaliselt jõuan ma töölt koju kell viis. Esimese, juba harjumuspärase asjana uksest sisse saades torman ma külmkapiukse juurde ja maandun hetk hiljem oma toidulaadungiga teleka ees. Mitte sellepärast, et oleksin meediasõltlane, vaid sellepärast, et mulle lihtsalt meeldib teleka ees süüa.
Ei, sellejuures ei ole üldse oluline, mis parasjagu pildikastist tuleb. Tavaliselt tuleb sel kellaajal seriaal «Baywatch». Söömine võtab mul umbes pool tundi aega ja seejärel lülitan ma teleka välja. Mitte sellepärast, et sealt ei oleks enam midagi vaadata, vaid sellepärast, et minul endal ei ole sealt midagi vaadata.
Nüüd on siis see koht, kus peaksin olema valmis konstruktiivseks kriitikaks teemal «jälle need üliõpilased, kes peavad ennast ühiskonna koorekihiks ja jube erudeerituteks». Hea, et ma ennast veel tavaliseks televaatajaks ei kutsu, sest siis lintitaks mind vist päris ära.
Vabandust, aga ma ei ole vist piisavalt vaimselt mandunud, et vaadata seepe ja kahtlasi komöödiaid teemal pitsapoiss, kes osutab seksteenuseid; ma pole ka mitte nii lühiajalise mäluga, et ennast ikka ja jälle miljonite kordussaadete või -filmidega uuesti kurssi viia; ja uudiseid ei jaksa ma lihtsalt sellepärast vaadata, et olen niikuinii oma töö tõttu päevad läbi infotulva sees.
Järele jäävad veel reklaamid. Plekieemaldajad, lapid ja mähkmed, habemeajamisvahendid viimane asi, mida ma telekast õhtuti näha tahan, on imeõhukese sideme reklaam. Palun! Ma arvan, et naised on siiski piisavalt intelligentsed, et pärast aastatepikkust ajupesu kõik endale vajalik poeriiulitelt üles leida. Ja lõhkumaks ühiskonnas näilikult ringlevaid argimüüte EI, me ei menstrueeri 24 tundi ja 7 päeva järjest.
Samas ei ole ma väga kindel, et mingi kardinaalne muutus telekanalite programmides paneks mind suvel telekat vaatama. Jah, võib-olla mõnikord mõnda hilisõhtust head mängufilmi või dokumentaali.
Aga suvi lihtsalt ei ole see aastaaeg, mil oma aega kulutada helendava ekraani jõllitamisele. See on ebainimlik.