Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Uus Chrysler Grand Voyager – mugav kilomeetrineelaja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Automaatkäigukasti ja diiselmootoriga Chrysler Grand Voyager on tõsine kilomeerineelaja, päevas sellega sadu kilomeetreid läbida, seda kas või kuue- seitsmeliikmelise seltskonnaga, on nauding.

Chrysler üritab anda autole välimusuuendusega veidi värskemat lihvi. Tegelikkuses saab uuendustest aru vaid eelmise mudeli omanik või see, kes uue ja senise mudeli kõrvuti seab. Uued on tuled, iluvõre. Sõitjate ruumiski võib leida, et jah, miski on uus – mis ei tähenda küll seda, et plastmassi oleks vähem või materjalid oleksid kuigi palju hinnalisemad.

Kõigele vaatamata on Voyager teerajaja – tegemist on esimese suure mahtuniversaaliga, mida kõik teised tootjad on üritanud ületada. Voyager on siiski tänini neist kõige müüdum, kokku on toodetud autot enam kui kümme miljonit.

Uuendus kapoti all

Ja tegelikult pole välimuses toimunud muutus kuigi oluline – tähtsam on see, mis esmapilgul kohe välja ei paista. Ehk siis võimsam 2,8-liitrine automaatkäigukastiga turbodiisel, millega nii linna- kui ka maanteesõidud saab teha märksa mõistlikuma kütusekuluga.

Tehas annab keskmiseks numbriks küll kaheksa ja pool liitrit sajale kilomeetrile, kuid proovisõidus valdavalt maanteel liikudes oli kulu siiski ligi üheksa liitrit.

Suhteliselt suurele kulule vaatamata on automaatkäigukastiga diiselmootor mõistlik valik, bensiinimootoritest on kulunumbrid märksa madalamad, liikumisvõime pole aga samuti kurta.

Gaasipedaali vajutades kostub kapoti alt küll ebameeldiv jorin, mis linnas on eriti tuntav. Tänu jorinale aga liigub auto siiski ka edasi – kui pärast pedaali vajutamist on jõutud automaatkäik allapoole vahetada. Vahetamine võtab veidi aega, aga möödasõitudel harjub sellega ruttu.

Lisaks nimetatule on saadaval ka 2,5-liitrine (143 hj) diiselmootor ning 2,4- (147 hj) ja 3,3-liitrised (174 hj) bensiinimootorid. Lisaks on mudelit ka kahes kerepikkuses – Voyageri pikkus on 4,8 meetrit, Grandi pikkus on aga ligi 30 cm enam. Ostes tähendab see ligi 30 000-kroonist hinnalisa, arvestades aga lisandunud jalaruumi ja tagumise osa mahutavust, on tegemist mõtteka kulutusega.

Linnas manööverdades on küll tajutavad Grand Voyageri suured mõõtmed – silmad peavad kõikjal olema. Sellele vaatamata õnnestub auto parkimiskohale täpselt sisse keerata juba teisel katsel. Tagurdamisel tuleb aga jälgida peegleid nagu veoautojuht, eriti veel siis, kui õues on hämar ning auto klaasid on tumendatud.

Nagu pikkadeks reisideks mõeldud autole kohane, on vedrustus ameeriklasest mahtuniversaalil parajalt pehmeke. Kurvides auto kõigub ja teeaukudes õõtsutab sõitjaid naudinguga, nii et otstarbekas on gaasipedaali pisut ülespoole lasta. Sõitjatele see meeldib – saavad paremini ümbrust jälgida. Ja eks see auto nendele rohkem mõeldud olegi.

Kuna maanteel on auto ka vaikne – kuulda võib kerget kohinat, mis on isegi madalam kui mõnel äsja müügilejõudnud luksusautol –, saab juht vabalt tagumises reas istujatega juttu puhuda. Ka tagumistel ridadel on jalgadele ruumi, nii et pikemaid sõite ette võtta pole piin.

Auto istmed on pikemale reisile minekuks mugavad. Juhikohal häirib küll vaid see, et rooli küljes olev drive-asendis käigukang varjab raadio helitugevusnupu. Auto tuled võiksid olla paremad, praegu ajavad need küll asja ära, aga pimedas sõitmisel ootaks enamat.

Istmed välja

Varustust oli LX tasemel autol piisavalt. Lisade seast leiab aga elektriliselt avanevad ja sulguvad külguksed, ka tagaistmetel sobiva temperatuuri tagava kliimaseadme või nahast istmekatted. Soovi korral võib tellida auto nelikveolisena.

Vajadusel saab Grand Voyagerist teha kiiresti kas või kaubiku. Keskmise rea kaks istet käivad lihtsalt välja. Tagumise pingiga on juba tegemist. Ja kui selle lahti saab, siis peab tõstmiseks jõudu olema. Pingi kinnitamine on aga parem usaldada õppinud inimeste kätte. Igal juhul veerandtunnise katsetamisega see veel ei õnnestunud. Nii et ära parem näpi!

Probleem peaks siiski mõne aja pärast lahenema ka istmekonstruktsioonidega mitte nii lähedalt tutvuda tahtvatel inimestel.

2005. mudeliaasta autod saavad Euroopas nii keskmisesse kui tagumisse ritta istmed, millega reisijateveoks mõeldud autost saab poole minutiga kaubik – istmed vajuvad kõik põrandasse ja alles jääb sile kaubaruum. Seda esitles Chrysler aasta algul Detroidis ning alustas USAs ka nende autode müüki.

Chrysler Voyager kuulub veel ühe edetabeli tippu – kvaliteediedetabeleis. Kahjuks küll tagantpoolt. Siiski on lootust ka selle näitaja paranemisele – Chrysler on tutvustanud tõsiseid plaane olukorra muutmiseks (ning isegi tulemusi näidanud), üle pika aja on ettevõte taas jõudnud kasumisse.

Chrysler Grand Voyager LX, 2,8 CRD 4A

Diiselmootor 2776 cm³, 110 kw (150 hj), neljakäiguline automaakäigukast

Maksimaalne pöördemoment 360 Nm 2100 p/min

Mõõtmed ja mass:

Pikkus/laius/kõrgus: 5094/1997/1803

Tühimass: 2055 kg

Kütusepaagi maht: 75 liitrit

Pagasiruumi maht: 580–4680 l

Kiirusomadused:

Tippkiirus 180 km/h

Kiirendusvõime 0 –100 km/h: 12 sekundit

Kütusekulu linnas/mnt-l/keskm: 11,5 / 6,7 /8,5 l

Proovisõiduauto hind: 517 700 krooni

Baashind (Voyager SE 2,4) 369 700 krooni

Kommentaarid
Tagasi üles