Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimased aastad on näitamas, et Eesti majandusel ei ole vähemalt sisemajanduse koguprodukti numbrit arvesse võttes sooja ega külma sellest, kuidas Euroopa majandusel laiemalt läheb, ja majanduskasv Eestis on püsimas euroliidu vanade liikmete kasvust märkimisväärselt kiirem.
Siiski oleks lühinägelik arvata, et suudame oma seni demonstreeritud ükskõiksust säilitada pikalt ka juhul, kui 2001. aastal oma põhja saavutanud majanduskasv ei asu europiirkonnas lähemal ajal kiiremale tõusule.
Meile vajaliku Euroopa majanduskasvu kiirenemise väljavaate osas on ootused püsimas kõrged juba pikemat aega, kuid alles nüüd on ootuste kõrvale kerkimas ka esimesi toetavaid fakte. Olgugi et seni veel valdavalt tagasihoidliku veenmisjõuga. Viimased kindlamad ja laia põhjaga faktid, mida me euroala majanduse kohta täna teame, puudutavad 2004. aasta esimest kvartalit. Sellest ajahetkest on teada, et europiirkonna majanduskasv oli siis üksnes kolmandat kvartalit järjest positiivne ning et nende kolme kvartali summana oli SKP kasvanud 1,4 protsenti.
Vaadates edasi teise kvartalisse, mille kohta antakse europiirkonnast esimene SKP hinnang 13. augustil, on enamik analüütikuid ja europiirkonna majanduspoliitikuid jätkuvalt optimistlikud. Nii arvati juuli alguse küsitluste järgi keskmiselt, et majanduse kasvutempo kiirenes teises kvartalis 1,8 protsendini ning 2004. aasta summana oodatakse europiirkonnast kokku 2 protsendi suurust kasvu.
Vaadates pikka ja agoonilist europiirkonna majandusaktiivsuse taastumist, paistab oodatav kahe protsendi suurune kasv 2004. aasta summana kindlasti positiivne ning pühib kõhklused, et europiirkonna majandus võiks paigalseisu lõputult venitada. Sama oodatava numbri teine pool on aga märksa nukram. Nimelt on see sama kaks protsenti kõigest euroala pikaajaline keskmine kasvutempo, mis ei võimalda teha tagasi viimase kahe aasta puudujääke ega täita Lissabonis seatud eesmärke.
Lisaks oma eesmärkidele allajäämisele on tänase seisuga oodatav tulemus suhteliselt nõrk ka ülejäänud suuremate majanduspiirkondade kõrval. Näiteks USA on sihikindlalt liikumas suunas, mis aasta summana lubab 4-protsendilist ning Jaapanis 3,5-protsendilist majanduskasvu. Veelgi kõrgemat kasvu oodatakse Euroopa Liidu värsketelt liikmetelt.
Kokkuvõtteks tuleb nentida, et kuigi 2004. aasta prognooside täitmise korral suudaks europiirkond panna lõpuks punkti ligemale kolme aasta pikkuseks veninud paigaltammumisele, ei oleks saavutuse ulatus muu maailma taustal silmapaistev. Siin Euroopa kauges nurgas asudes tuleks loota, et tagasihoidliku kasvu toel leitakse Euroopas võimalused reformideks ja seeläbi pannakse alus kiiremale pikaajalisele majanduskasvule. Ning et seni suudame ka iseseisvalt oma aega sisukalt veeta ja jõudsalt kasvada.