Andaluusia – päike, meri ja kirev ajalugu

Foto: Postimees.ee

Tänavune jahe suvi sunnib paljusid eestimaalasi otsustama soojamaa-puhkuse kasuks ning üks populaarsemaid reisisihte on kindlasti Hispaania. Pakett- ehk rannapuhkuse eelistajad satuvad Hispaanias enamasti Costa del Soli, mis kuulub Andaluusia autonoomsesse regiooni. 30 700 km² suurune ja umbes 7 miljoni elanikuga piirkond ei meelita turiste mitte ainult mere ja liivarannaga, vaid ka huvitava ajalooga.

Lennuki Malagasse saabumise järel võtab puhkaja suure tõenäosusega suuna Torremolinosele, Benalmadenale või Fuengirolale. Esimene neist, endine kaluriküla, asub lennujaamast vaid kümne kilomeetri kaugusel ning kujutab endast üpris rahulikku ja meeldivat kohta. Benalmadena ehitati 80ndatel, rahuldamaks esmajoones Suurbritannia reisiagentuuride kasvavaid nõudmisi.

Nüüdseks on need kiirelt ehitatud hotellid küll juba päris kulunud välimusega, see-eest aga ei näe vist kusagil mujal nii palju tätoveeritud kehi. Liivarand on päris hea ja söögikohti jagub. Uus menukoht on jahisadam koos kaubanduskeskuste, restoranide ja baaridega. Fuengirola annab eelnimetatutele siiski silmad ette – korralik avar rand, mida palistavate suurte hotellide tagant leiab armsa vana linnaosa. Linnakese ajalugu ulatub tagasi Rooma aega ja erinevalt mõnest teisest puhkepiirkonnast on seal ka oma põhielanikkond.

Marbellas kulub palju raha. Malagast umbes 50 km eemal asub kurikuulus Marbella oma kallite hotellide, ranna ja toreda väikese vanalinnaga. Kandi (kuri)kuulsaks teinud mafioososeltskond liigub põhiliselt satelliitlinnakeses ja luksusliku jahisadama piirkonnas, kuhu on koondunud uued kallid kaubamajad, restoranid, baarid. Kui mujal võib kaks inimest söönuks saada 25–45 euro eest (kaasa arvatud vein ja vesi), siis Marbella kandis tuleb arvestada vähemalt 100 euroga.

Temperatuur ulatub suvel Costa del Solis 30–45 kraadini. Vihma sajab haruharva, seevastu oktoobrist aprillini tuleb seda nii palju, et võivad tekkida üleujutused.

Kes rannas pikutamisest ei hooli, võib üürida auto ja minna Mala-ga – Granada – Sevilla – Cordoba – Ronda – Malaga ringsõidule.

Teed on Andaluusias suurepärased, kulgedes mäenõlvu katvate oliivisalude vahel. Teede ääres hakkab silma hulk mugavaid hotelle, kus on suhteliselt odav ööbida. Linnades võib valida paljude hotellide vahel, kus öö eest küsitakse 80–100 eurot, palju odavama koha leiab aga mõnest pansionist.

Pilk ajalukku – Al Andaluz. Nagu paljud Euroopa maad sajandeid tagasi, koosnes ka tulevane Hispaania mitmest pisemast ja iseseisvast kuningriigist, Lõuna-Hispaania oli aga Põhja-Aafrikast pärit vallutajate mauride käes. Islamiusuliste araablaste ja berberi hõimude järeltulijad valitsesid Andaluusiat aastatel 711–149 ning toona kutsuti kogu seda ala Al Andaluz.

Maurid olid head arhitektid, pidasid lugu kunstist ja kirjandusest ning on jätnud sellega oma jälje kogu regioonile. Usu suhtes olid nad väga sallivad: kristlased, moslemid ja juudid elasid rahulikult koos.

Kuid ajad muutusid ja kui Kastiilia kuningas Ferdinand abiellus Aragoonia Isabellaga, asuti tänu mitmetele sugulussuhetele väikesi kuningriike ühendama, et siis üheskoos maurid maalt välja ajada. Mauride viimane kants Andaluusias oli Granada, ning allaandmise märgiks ulatas viimane kaliif Ferdinandile ja Isabellale üle linna sümboolse võtme.

Ferdinandi ja Isabellat kutsutakse katoliiklikuks kuningapaariks (Reyes Catolicus). nende ajal pidid juudid poolsaarelt lahkuma või usku vahetama, sama kehtis moslemite kohta. Katoliikluse kindlustamiseks seadis kuningapaar sisse inkvisitsiooni, aga just nemad toetasid ka Kolumbuse ekspeditsiooni Ameerikasse 1492. aastal.

Alhambra meelitab turiste. Ajaloo- ja kunstihuvilisi turiste tõmbab kindlasti enim Granada. Siin elas ja töötas kuulus Hispaania poeet Garcia Lorca, linna pärliks on aga Alhambra kindlus koos Generalife aedadega. Granada, mauride viimane kants, on ajaloo tormides hästi säilinud, pakkudes Sierra Nevada lumiste tippude taustal hingematvalt ilusat vaatepilti.

13.-14. sajandil ehitatud Alhambra kujutab endast tervet kompleksi paleesid, torne, sisehoove, aedu, majapidamishooneid... Eluhooned on rikkalikult kaunistatud freskode, reljeefide ja kipspitsiga, sisehoovides paeluvad pilku purskkaevud, palkonid, haaremiruumid ja luksuslikud saunad, mis võistlevad omavahel dekoratiivsete skulptuuride rohkusega.

Kindlus koosneb kolmest osast: Alcazabast ehk sõjalisest tsitadellist, mäe otsas asuvast valitsejapaleest ehk moslemite monarhide residentsist ja nn ülemisest Alhambrast, kus paiknesid ametiruumid, kohus ja teenindav personal. Pärast mauride lahkumist hoiti Alhambrat hästi korras, kuid 18. sajandil tekitasid Napoleoni väed sellele palju purustusi. Alates 1870. aastast on kogu kindlus kuulutatud rahvuslikuks aardeks ja hästi restaureeritud.

Granada südames asub gooti stiilis kuninglik katedraal, mille Ferdinand ja Isabella lasid rajada pärast mauride väljaajamist endise mošee asemele. Katedraali ümbritseb vanalinn, mille kitsad tänavad on täis teemaju ja poekesi.

Cordoba oli Hispaania pealinn enne seda, kui maurid pidid Granadasse taanduma. Linna põhilisi vaatamisväärsusi on 785. aastal ehitama hakatud punavalgete sammassaalidega mošee-katedraal, mis on tänapäeval korralikult restaureeritud. Samuti on Cordoba kuulus oma härjavõitluste ning kõrgete suviste temperatuuride poolest.

Sevillas tõmbab turiste uhke katedraal, mida tutvustatakse kui Euroopa suurimat. Ronda on pisike, kompaktne ja hästi säilinud maurideaegne linnake mägedes, kus kaht linnaosa ühendab kuristiku kohale rajatud tohutu kõrge kivisild.

Picasso sünnilinn. Kuna enamik puhkajaid saabub Costa del Soli läbi Malaga lennujaama, tasub ka sellel linnal pisut lähemalt peatuda. Malagat, mis on oma 600 000 elanikuga üks suuremaid linnu Hispaanias, tundsid foiniiklased juba 800. aastal enne meie aega Malaca nime all. Rooma impeeriumi ajast on säilinud amfiteater ja mauride ajast Alcazaba kindlus mäe otsas. Mõlemad restaureeriti 1951. aastal. Linna katedraali, mida hakati ehitama 16. sajandil, ümbritseb vanalinn, kus muu hulgas asub Pablo Picasso sünnikodu ja ka kuulsa kunstniku loomingu uus muuseum. Mõlemad avasid rahvale pidulikult 2003. aasta suvel kuningas Juan Carlos ja kuninganna Sofia.

Just 1881. aastal sündinud Picasso looming on teinud Malaga maailmakuulsaks. Praegu võib tema sünnikodus näha mitmeid esemeid, mis kunagi kuulusid perekonnale, ja noore kunstniku esimesi töid. Picasso loometeel eristatakse kolme põhiperioodi: sinine aastatel 1901–1904, roosa 1905–1906 ja kubistlik alates aastast 1907. 1920.-30. aastatel oli ta juhtiv sürrealist, aga tegeles ka metallskulptuuri ja raamatute illustreerimisega. Täieliku tunnustuse saavutas kunstnik alles pärast oma surma 1973. aastal.

Veidi hinnainfot ja näpunäiteid. Hispaanias tasuks süüa ennekõike neis restoranides ja baarides, mis ei ole teinud panust ainuüksi turistidele – toit on odavam ja tihti ka parem. Suupisted (tapas) on enamasti välja pandud külmlettides – näidake vaid näpuga, mida soovite.

Restoranides võivad portsjonid olla hiigelsuured, nii et olge tellimisel ettevaatlikud. Kui aga toitu peaks siiski palju järele jääma, teie aga peatute mõnes korter-hotellis, kus on võimalik toitu soojendada, siis küsige ülejääk julgelt kaasa. Öelge vaid teenindajale «Para llevar» - sellega teete ühtlasi restoranile komplimendi. Arvet küsides öelge «La cuenta, por favor», ja lõpetuseks «Gracias» ja «Adios».

Hispaanlaste endi keeleoskus on üldiselt kehv, aga nad on harjunud turistidest aru saama ja on nendega väga sõbralikud. â