Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
Uunikumi ehitamise eesmärgil parklasse toodud 1960. aastate Moskviti vedas vanametalli koguv firma Emex ära ilma omaniku nõusolekuta ja dokumente kontrollimata, mis politsei sõnul oli lubamatu tegevus.
«Olen nördinud, et Emex minu auto niiviisi ära viis,» ütles 1966. aasta Moskvit 408 mudelist ilma jäänud tehnikahuviline Marko Aug. Vana Moskviti osi kavandas Aug kasutada ehitatavas uunikumis.
«Ilma autoomaniku loata ja dokumentide olemasoluta ei tohi keegi autot ära viia,» kommenteeris Emexi tegevust Põhja politseiprefektuuri vanempressiesindaja Madis Tilga, kelle sõnul on sel aastal ette tulnud paar-kolm juhtumit, kus auto on omaniku teadmata lammutamisele viidud.
Tellija vastutab
Emexist kinnitati Postimehele, et auto äraviimine toimub tellija vastutusel ehk auto võib lasta ära vedada kas või omaniku tuttav, kui tal on autodokumendid.
Emexi esindaja sõnul peab tellija, kes tahab lasta vana romu ära vedada, jätma neile oma kontaktandmed ja esitama autodokumendid.
«Parklasse sõitis masin omal jõul ning ka osad olid auto vanuse kohta heas korras,» selgitas Aug, kelle sõnul olid dokumendid masina äraviimise hetkel tema käes ja auto oli ka autoregistris arvel. Augi sõnul kinnitati talle Emexist, et auto äraviimise põhjuseks oli see, et nad ei saanud omanikku teavitada, kuna numbreid polnud küljes.
Kere numbrile ligipääsuks ja selle kaudu omaniku tuvastamiseks oleks Emex pidanud autosse sisse muukima.
Kui autoromu äravedamise tellib omavalitsus, siis ei ole vedamist tegeval firmal enam seaduse järgi kohustust autodokumente kontrollida ega omanikku otsida.
Augi sõnul ei olnud auto äraviimisel tegemist linnaosavalitsuse ettekirjutusega, vaid naabruses asuva lasteaia majandusjuhataja initsiatiiviga, keda parklas seisev auto häiris.
Romu meelitab kurikaelu
Augi sõnul oleks majandusjuhataja võinud jätta auto juurde sildi palvega auto ära viia, mitte omavoliliselt tegutseda.
Augile põhjendas majandusjuhataja Emexisse helistamist sellega, et kolm nädalat lasteaia naabruses seisnud romu meelitas ligi kriminaalset elementi.
«Arvatavasti olingi mina see kriminaalne element, sest käisin autot iga päev vaatamas,» lisas Aug, kel oli plaan masina mootor, käiguosa ja roolil paiknev hoovastik ehitatavas uunikumis ära kasutada. «1965. aasta väljalaskele on korras osi päris keeruline leida,» märkis Aug.
Probleemid Emexiga
2003. aastal heitsid politsei ja autoregistrikeskus Emexile ette hävitamisele toodavate autode pealiskaudset kontrolli. Aastas toodi metallifirmasse vanarauaks umbes 1700 autot, kriminaalpolitsei hinnangul võis sellest olla varastatud kümme protsenti ehk 170 autot.
Kuna autosid vastu võtvas Emexis küsitakse selle toojalt vaid allkirja kinnitamaks, et sulatamisele minev masin tõesti talle kuulub, süüdistas Tallinna politsei ettevõtet kuritegevuse soodustamises.
2003. aasta suvel lahendas Tallinna politsei autojälitusgrupp kuriteo, kus autovarguse ohvriks langes autoregistrikeskuse enda töötaja, kelle masin lõhuti Emexis vanametalliks.
Mais jõustunud jäätmeseaduse kohaselt on mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena lubatud isikult vaid Eesti Autoregistrikeskuse või tema volitatud isiku väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.