Sisukat lugemist

Paar nädalat tagasi oli Postimehe esiküljeuudiseks ülevaade uurimusest, mis osutas, et Eesti naised kulutavad meestest ligi kaks korda rohkem aega kodutöödele.

Loo võrguversioon küttis kirgi ja sai rohkesti kommentaare. Kõnealuses artiklis oli muuhulgas mainitud ka Malle Järve kirjutatud naiste ajakasutuse alast artiklit ajakirjas Ariadne Lõng. Oletan, et paljudes lehelugejates võis sellenimelisele ajakirjale viitamine üldse mitte mingeid emotsioone tekitada. Ometigi võiks.

Lai teemadering

Ariadne Lõng on Tallinna Pedagoogikaülikooli juures asuva Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT; vt ka www.enut.ee) poolt välja antav nais- ja meesuuringute ajakiri, mida on mõningase loomingulise ebajärjekindlusega ilmunud juba neli aastakäiku.

Ariadne Lõnga seni viimases numbris (ametlikult 1 / 2, 2003; tegelikult 2004) on eesti naised ja mehed just täpselt seda teinudki. Folklorist Andreas Kalkun räägib setu naiste autobiograafilistest lauludest, mis senini uurijate tähelepanu alt välja on jäetud; usundiuurija Tiina Vähi aga naise demoniseerimisest õhtumaises mütoloogias.

Peale juba mainitud ajakasutuse-artiklile leidub probleemi-uurimusi söömishäiretest ja prostitutsioonist, tõlkeprobleeme käsitlevaid töid ning sissevaade feministlikku teadusfilosoofiasse.

Ka kergemat lugemist

Lisaks sellele avaldab Ariadne Lõng igas numbris ka tõlkeid feministliku mõtte klassikasse kuuluvaist tekstidest, seekord on esindatud Julia Kristeva ja Laura Mulvey teedrajava tähtsusega artiklid.

Kes tahaks lugeda midagi «kergemat», neile võiks soovitada näiteks Eve Annuki alternatiivset käsitlust noorelt surnud luuletaja Ilmi Kolla elust ja tegevusest, või siis Loone Otsa populaarteaduslikku ümberjutustust ajakirja Siluett algusaastatest, mis võiks ehk naisküsimusega tegelemisele võita nii mõnegi potentsiaalse Stiina või Stiili lugeja.

Tagasi üles