N, 6.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jägala linnamäel kaevatakse luidete alla peitunud prisket asustuskihti

Sandra Maasalu
, Postimees
Jägala linnamäel kaevatakse luidete alla peitunud prisket asustuskihti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Väljakaevamised.Pilt on illustratiivne.
Väljakaevamised.Pilt on illustratiivne. Foto: Liis Treimann / Postimees

Arheoloogilised kaevamised Jägala linnamäel avavad eelmisel aastal kindlaks tehtud rikkalikku ja hästisäilinud eri aegadest pärit kultuurikihti linnuse õuel.

«Eelmisel aastal hakkasime uurima linnuse õueala. Seniajani olid uuringud keskendunud valdavalt linnuse vallidele,» ütles Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja Aivar Kriiska, kes juhib eelmisel suvel alustatud ja tänavu jätkuvaid arheoloogilisi kaevamisi Harjumaal Jägala linnuse siseõues.

Hästi säilinud

Kriiska sõnul on Eesti suurima pindalaga (2,8 hektarit) linnuse õu paksude liivaluidetega kaetud. «Eelmisel aastal selgus, et nende luidete all on ilus eriaegne kultuurikiht, mille me sel aastal oleme laiemalt lahti võtnud,» rääkis Kriiska.

Kriiska sõnul oli varem küsimus, kui palju on asustuskihti luidete all üldse säilinud, kuid tänu geoloogidele ja georadari abiga tehti kindlaks, et kiht on just tänu luidetele säilinud väga hästi.«Asustuskiht on luidete all kaitstud ja varjus ka röövmetallistide eest,» muigas Kriiska.

Praeguseks on Tartu Ülikooli uurimisrühm kaks nädalat kaevanud kõige ülemist kihistust, mida arheoloogid dateerivad aastatesse 300 a eKr - 200 a pKr. Sel ajal oligi Jägalas linnus.

Palju leide

«See ülemine kiht on 15-20 cm, see on võimas ja leiurohke,» rääkis Kriiska, lisades, et põhilisteks leidudeks on savinõude killud. Tema sõnul on kindlaks tehtud, et linnusse mitte ainult ei joostud pakku hädaohu korral, vaid seal elati püsivalt.

«Me ei ole leidnud maju, aga oleme saanud leide, mis majadele selgelt osutab,» ütles Kriiska. Nendeks on toonaste palkmajade palkidevahelised savitihendid ja põlenud kivid, mis osutavad tuleasemete või isegi ahjude olemasolule.

Kriiska rääkis, et pealmise asustuskihi alla on mõnesentimeetrises kihis põllujäänused, mida samuti välja puhastatakse. Omakorda nende all on veel üks 20-50 cm paksune kiht, mis näitab, et enne põllu rajamist, tõenäoliselt 600-500 a eKr on mäeseljakul elatud. Esimesed asustusjäljed on piirkonnas aga juba kiviajast umbes 6500 a eKr.

Kriiska sõnul on näha, et linnus ise on ilmselt maha põlenud ja pärast seda ei osata ka aastaarvude kohta enam midagi öelda. Samuti pole teada, mis linnuse hävingu põhjustas.

Vähe kaevamisi

Jägala on tänavu üks vähestest plaanipärastest arheoloogilistest väljakaevamistest. Tallinna Ülikooli arheoloogid ei kaeva sealse teaduri Erki Russowi sõnul sel suvel kusagil. Aivar Kriiska ütles, et palju tehakse päästekaevamisi ehitustööde käigus, kuid plaanipäraseid kaevamisi on aasta-aastalt vähemaks jäänud mitte niivõrd rahapuudusel kui analüüsiperioodi saabumise tõttu Eesti arheoloogias.


Jägala linnamägi

Jägala Jõesuu linnamägi asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala jõe paremal kaldal umbes 1 km kaugusel suudmest.

Eesti suurima õuepindalaga linnus (2,8 hektarit) oli põhjaküljelt kaitstud madala valli ja kraaviga, mujalt järskude nõlvadega.

Linnust uurisid juba aastatel 1920-23 aastatel Spreckelsen, Friedenthal ja A. M. Tallgren.

Tugevasti sai linnus kannatada seoses Linnamäe hüdroelektrijaama ehitamisega 1922. aastal.

2005. algasid esimesed teaduslikud kaevamised.

Märksõnad
Tagasi üles