Ateenas päästsid vanad kalad, Pekingis saabub noorte kord

FOTO: Postimees.ee

Brasiilia olümpiakomitee esitab rahvusvahelisse spordikohtusse hagi meeste maratonijooksu tulemuste vastu, sest pöörane pealtvaataja rebis jooksu juhtinud brasiillase Vanderlei de Lima rajalt publiku sekka.

Veel aasta tagasi oleks inimest, kes uskus Jaansoni sekkumist kullaheitlusse, peetud pehmelt öeldes sõgedaks. Kui alaliidu president Rein Kilk kevadel sõudjatele kolme medalit pakkus, tundus temagi kiiksuga olevat. Ent kaugele ei jäädudki.

«Sportlase saab maha kanda üksnes ta ise, mitte keegi teine,» ütles Sydney olümpiavõitja Erki Nool, enne kui ta Ateenas oma neljandal spordipeol kümnevõistlust alustas.

Kaheksa suve tagasi Atlantas, pärast C-finaali läbimist töinas toona 31-aastane Jaanson paadi juures, eksmaailmameistri karjäär näis kiiresti hääbuvat.

Pujäänide võidukäik

Kuid Jaanson pole allaandja-tüüp. Ühepaadimees magas öösel, juhtmed keha küljes, et kontrollida südame tööd. Tänavu soetas vastupidavuse parandamiseks alpitelgi.

2002. aasta lõpus, Eestis juba täielikult maha kantud mehena, helistas Jaanson USAs leiba teenivale Ukraina päritolu treenerile Igor Grinkole ja otsis madalseisust väljapääsu.

Juhendaja tunnistas, et Jaansonil, nagu paljudel teistel suurtel sportlastel, on üsna keeruline iseloom. Rasketel hetkedel pidi ta hilisemat olümpiahõbedameest manitsema: «Jüri, mina tahan sind üksnes aidata. Kui soovid, jätkame üheskoos, vastasel korral jätame hüvasti.»

Tänavu jaanuaris käskiski Grinko Ameerikas harjutanud Jaansonil koju sõita. «Jüri läks nii endast välja, et unustas koguni kohvri maha,» meenutas ta. «Ent vaimse tasakaalu leidmiseks oli järsk käitumine vajalik.»

Ka Sydney pronksimehele Pertelsonile ei tõotanud suurvõistlus midagi head. Paljude meelest liigselt ühiskondlikule tegevusele ja teleesinemistele pühendunud judoka jäi aastatagusel MMil olümpiapiletita.

Aavo Põhjala õpilane pidi läbima valikvõistluste kadalipu. «Mulle oli see kasulik, kuna sundis veel rohkem pingutama,» raius Ateenaski pronksi pälvinud Pertelson. «Eelmistel hooaegadel võistlesin vähem, et maadluse järele taas nälg ja silmadesse sära tekiks.»

Lõviosa asjatundjatest ei näinud Tammertilgi medaliküpsust. Hea tehnika võimaldas 31-aastasel tartlasel eelmistel tiitlivõistlustel peaaegu alati kvalifikatsioonist kergelt läbi murda, ent vähene sportlik viha ei lubanud püüda pjedestaalikohta.

Ateenas võttis Tammert pronksi, mille paljude arvates pidanuks napsama temast kuus aastat noorem Gerd Kanter. Ent just kodune rivaal on pannud vana karu tantsima ja vajadusel ka ahvatlustest loobuma.

Haledalt kõrbenud Kanteri kõrval medalisoosikute ringi kuulunud judokat Aleksei Budõlinit tabas sama saatus. Nool ja odaviskaja Andrus Värnik jäid küll oodatud saagita, ent ei kuulunud kaugeltki peksupoiste kilda.

Kergejõustiklaste esinemist võib vaadelda seinast seina. Kõik algas Larissa Netšeporuki senini lahti rääkimata draamahõngulise looga ja lõppes Värniku pisaratega. Samas oli veerandmailer Egle Uljas üks suuremaid eneseületajaid.

Suisa masendavaks kujunes jalgratturite ja ujujate esinemine. Kuuest maantee- ja mägiratturist jõudis finišisse ainult Janek Tombak. Temagi pages, silmad häbi täis, intervjuusid paluvate ajakirjanike eest.

Kuuest ujujast kannatas päevavalgust vaid võistkonna pesamuna, 15-aastase Jelena Petrova esinemine. Suurte lootustega startinud Jana Kolukanova vajus sügavikku. Ujumise üks probleeme on sisetülid, mis lahvatasid taas ereda leegina.

Siimannil mõtlemisainet

Vabapääsme alusel esinenutest kinnitasid usaldust triatleet Marko Albert ja jahilaskur Andrei Inešin. Ülejäänute etteasted ei andnud lakkekargamiseks põhjust. Kindlasti oodanuks paremat sooritust tennisistidelt Kaia Kanepilt ja Maret Anilt.

2008. aastal tõuseb eesriie Pekingis, kus tänastest «vanakestest» on tõenäoliselt mängus vaid Tammert. Siis saabub Ateenas praepannil särisenud uustulnukate kord kastanid tulest välja tuua.

Eelnevalt leidub mõtlemisainet – kuidas jagada raha? – Eesti Olümpiakomitee bossidel eesotsas Mart Siimanniga.

• Kordaminek

Egle Uljas 400 m jooksus 24. koht (53,13), eeljooksus Eesti rekord (51,91)

Tõnu Endrekson ja Leonid Gulov sõudmise kahemehepaadil 4. koht

• Võimete piiril

Marko Albert triatlonis 21. koht

Tarmo Jallai 110 m tõkkejooksus 38. koht (13,77)

Andrei Jämsä, Oleg Vinogradov, Andrei Šilin, Igor Kuzmin sõudmise neljamehepaadil 9. koht

Jelena Petrova 800 m ujumises 23. koht (9.01,62)

• Osalemisrõõm

Triin Aljand 50 m vabaujumises 26. koht (26,19)

Maret Ani tennise paarismängus kaotus avaringis

Aleksandr Baldin 200 m rinnuliujumises 32. (2.17,90) ja

100 m rinnuliujumises 49. koht (1.06,04)

Andrei Inešin jahilaskmises kaarrajal 21. koht

Kaia Kanepi tennise üksik- ja paarismängus kaotus avaringis

Sigvard Kukk maastikurattasõidus 41. koht

Lauri Leis kolmikhüppes 33. koht (16.18)

Pavel Loskutov maratonis 26. koht (2:18.09)

Erki Nool kümnevõistluses 8. koht (8235)

Elina Partõka 200 m vabaujumises 28. koht (2.03,54)

Taavi Peetre kuulitõukes 26. koht (19.14)

Eha Rünne kettaheites 37. koht (54.82)

Jane Salumäe maratonis 44. koht (2:48.47)

Imre Taveter purjetamises Finnil viimane, 25. koht

Tarvi Thomberg kreeka-rooma maadluses kehakaalus –84 kg 19. koht

Janek Tombak jalgratta grupisõidus 61. koht

Indrek Turi kümnevõistluses 23. koht (7708)

• Täielik altminek

Moonika Aava odaviskes 33. koht (54.96)

Marko Aleksejev kõrgushüppes 31. koht (2.15)

Andrus Aug jalgratta grupisõidus katkestas

Aleksei Budõlin judos kehakaalus –81 kg 17. koht

Danil Haustov 100 m vabaujumises 37. (51,02) ja 50 m vabaujumises 49. koht (23,56)

Gerd Kanter kettaheites 20. koht (60.05)

Jaan Kirsipuu jalgratta grupisõidus katkestas

Jana Kolukanova 100 m vabaujumises 37. koht (57,45)

Maaris Meier jalgratta grupisõidus katkestas

Erki Pütsep jalgratta grupisõidus katkestas

Kristjan Rahnu kümnevõistluses katkestas

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles