Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Arvuti vale asukoht võib tervisehädasid kaasa tuua

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Enamik büroos olijaist töötab üle poole päevasest tööajast arvutiga. Valest kehahoiakust ja arvuti valest paiknemiskohast võivad aga tekkida tervisehädad.

«Sain uue arvutilaua ja panin klaviatuuri laua peale, seepeale hakkasid mul käed lausa õlast küünarnukini valutama,» rääkis Tartumaa tööinspektsiooni juhtiv tööinspektor Silja Soon. Kui ta klaviatuuri sahtlisse tagasi pani ja käed trükkides tooli käetugedele toetas, valud kadusid.

«Ühel tuttaval teadustöötajal, kes peab palju arvutiga töötama, on nn hiirekäe sündroom,» toob Soon näiteid ka oma tuttavate seast. Esmalt tundis tuttav kerget valulikkust küünarvarres, siis hakkas käsi ka kiiremini väsima ja käes oli tunda nn sipelgatunnet. «Ta lahendas olukorra nii, et pani hiire arvutist vasakule ja kasutab nüüd hiirt vasaku käega,» ütles Soon.

Teisel Sooni tuttaval aga hakkasid arvutiga töötamisest õlad ja pea valutama. «Tal oli kuvar liiga kõrgel ja töötades kael ja õlad pinges,» selgitas Soon.

Vaheajad töös

Tööinspektsiooni avalike suhete nõuniku Tõnu Vare sõnul ei ole peetud arvet selle üle, kui palju on kontoritöötajad sarnaste tervisehädadega tööinspektsiooni poole pöördunud, kuid arvatavasti on need vaid üksikud juhud. «Pigem pöörduvad inimesed siiski töötervishoiuarsti poole,» ütles Vare. Tema sõnul suudab tööinspektsioon kontrollida vaid kuuendikku ettevõtteid, kuna tähelepanu pööratakse siiski ohtlikumatele tegevusaladele, nt ehitus.

Nägemisprobleemid

Töötervishoiuarst Jüri Paulsonile kurdavad kontoritöötajad kõige enam nägemisprobleemide ja luu-lihaskonna vaevuste üle, nt valu õlgades, käevartes ja randmetes, samuti kiiret väsimist ja peavalu. «Inimene töötab arvuti taga sundasendis ja kui ta istub veel arvuti suhtes vale koha peal, nt liiga külje peal, ligidal või kaugel, siis tulevad need hädad üsna kiiresti,» põhjendas Paulson.

Tema sõnul on arvutiga töötades oluline jälgida arvutitöö jaoks antud soovitusi. «Ekraan peab olema silmadest 60 – 80 sentimeetri kaugusel, klaviatuur peab paiknema ekraani suhtes otse ning arvuti taga peab istuma õiges kohas, ekraani ja klaviatuuri teljel,» kirjeldas Paulson. Tema sõnul on soovitatav kasutada klaviatuuri juures ka randmepatja, mis aitab säilitada randmete optimaalse asendi.

Paulsoni sõnul on väga oluline teha arvutitöös vaheaegu. «Igas tunnis peaks olema 5 –10 minutit vaheaega. Sel ajal ei ole soovitatav lugeda ja veelgi väsitada oma silmi, vaid pilgu peaks kauguses hoidma,» selgitas Paulson. Samuti peaks vaheaegadel toolilt tõusma ja ennast liigutama.

Silmade väsimise põhjuseks arvutitööd tehes on Paulsoni sõnul see, et arvutiga töötades pilgutab inimene silmi väga harva ja silmad hakkavad kuivama.

«Seepärast peaks teadlikult silmi pilgutama. Seda on veidi raske esialgu endale selgeks teha. Aga kui sellele mõelda ja seda endale öelda, siis harjub see sisse,» ütles Paulson. Kui silmad kuivavad, tekivad vaevused, mis võivad viia silmalau põletikuni. Väikseimategi nägemishäiretega inimesed peaks arvutiga töötades kasutama spetsiaalseid arvutiga töötamise prille.

Paulsoni sõnul peab arvuti olema laual 25 – 30 cm kõrgusel laua pinnast, et oleks mugav vaadata ekraani keskele.

Tooli kõrgus oluline

Veel on arvutiga töötades oluline tool, mille istme kõrgus peaks olema reguleeritav. «Kui istuda liiga kõrgel, siis vaatad ülevalt alla, kui istud liiga madalal, vaatad alt üles ja kaelas tekib pinge,» põhjendas Paulson. Samuti peaks toolil olema reguleeritavad käetoed. «Arvuti taga istudes peab toetama küünarnukid arvutitooli käetugedele, mitte lauale. Kui küünarnukk jääb õhku, on see pinge all,» ütles Paulson. Toolis peaks istuma mugavalt, toetama selga, küünarnukke ja randmeid.

Heas füüsilises vormis olev inimene talub arvutitöö pinget paremini, seega on oluline ka sport. «Mida sportlikum ja füüsiliselt treenitum inimene on, seda paremini suudab ta päev otsa kontoris arvuti taga töötada,» ütles Paulson. Kui töötervishoiuarsti määratud reeglitest kinni pidada, kaovad hädad tema sõnul ära ega tule tagasi.

Kommentaarid
Tagasi üles