Oskust iseennast motiveerida võib pidada üheks tähtsaimaks oskuseks, kuna see puudutab pea kõiki inimeste tegevustega seotud valdkondi.
Kuidas end edukale õppimisele häälestada?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Motivatsiooni defineeritakse psühholoogias kui sotsiaalset või psühholoogilist sisemist seisundit, mis ajendab indiviidi kindlal viisil käituma.
Tulemuslikuks motiveerimiseks on kasulik esmalt välja selgitada, kuidas inimene ise end motiveerib, ja siis seda kasutada.
Vali strateegija
Neurolingvistilises programmeerimises on uuritud motivatsioonistrateegiaid, mis kujutavad endast aju tegevusega seostuvate kujutluste, sisekõne ja tunnete kindlat järgnevust.
Et kindlaks teha, kuidas toimib sinu individuaalne ebatõhus motivatsioonistrateegia, meenuta olukorda, kus oli mingi ülesanne, mida sa ei täitnud, samuti tuleta meelde situatsiooni algust (esimene mõte, pilt vm, mis selle ülesandega seostub). Püüa mõelda, mida tunned, näed, kuuled ja ütled enesele kuni sinnamaani, kuni «ei tee» motivatsiooni olukord on tekkinud.
Mõnikord teeb tudengeid murelikuks motivatsiooni puudumine. Näiteks võib tuua hommikused ärkamised, et õigeks ajaks kooli jõuda.
Ärkamise nipid
Kui neid inimesi uurida, saab välja selgitada, kuidas hommikuti mitte tõusta. See strateegia võib osutuda väga kasulikuks unetuse all kannatajatele.
Näiteks rääkis üks üliõpilane, kuidas tal õnnestub kerge vaevaga hommikuti ärgata. Algul tajub ta kehas sooja, siis ütleb endale: «Ma ärkan, ma tõusen üles.»
See on rahulik ja meeldiv hääl, mis tasapisi hakkab kõnelema kiiremini, muutub järjest selgemaks, arusaadavamaks ja reipamaks. Sarnaseid strateegiaid saab mudeldada ja kasutada mitte ainult hommikuseks ärkamiseks.
Osa inimesi kasutab enese motiveerimiseks «ärevuse sündroomi», genereerides pidevat ebameeldivat tunnet: «Issand, mis siis küll saab, kui ma ei jõua homseks ära õppida!», kuni ilmneb motivatsioon antud olukorda vältida. Luues enesele pildi sellest, kuidas eksamil läheb kõik viltu, hakkavad nad närveerima ning lõpuks ei lähegi eksamile.
Ebameeldivate ülesannete puhul on kasulik mõelda nende lõpetamisele. Kui aga lõpetamine nõuab pikemat aega, on hea ülesanne jaotada väiksemateks osadeks. See aitab kogeda lõpetamise meeldivat seisundit iga kord, kui lõpetate väikese osa tööst.
Teised inimesed kasutavad aga enese motiveerimiseks meeldivaid aistinguid, liikumaks selles suunas, kuhu nad tõesti tahavad jõuda. Positiivse motivatsioonistrateegiaga inimeste maailmas on vähem ärevust, ebameeldivusi ja stressi.
Tihti tekitab motivatsiooni juba endale tähtsaid väärtusi väljendavate sõnade ütlemine või kuulmine.
Oluline on eristada strateegia järgnevuste olulisi ja võtme-elemente. Sageli loob radikaalse muutuse vaid üks väike detail, kuid tähtis on leida enesele sobiv ja töötav strateegia või strateegiate kombinatsioon.
Tõhusa õpivõime «äratamise» 10 nippi
1. Otsusta, et hakkad õppima.
2. Loo enesele soodne õpikeskkond.
3. Näe õpitavas kohustuse asemel võimalust oma võimete ja isiksuse väljaarendamiseks.
4. Asenda negatiivsed sisendused kasulikega. Lähene õppimisele loovalt ja sihikindlalt.
5. Keerulist ainet õppides jaga õpitav väiksemateks loogilisteks osadeks. Mõtesta õpitu lahti, kasuta metafoore.
6. Tee lühikesi lõõgastavaid ja meeli värskendavaid pause (hästi mõjub turiseis).
7. Omanda kiirlugemise võtted ja kasuta mälutehnikaid.
8. Lõpeta õppimist takistavate ettekäänete ja vabanduste kasutamine. Pole olemas läbikukkumisi, on vaid tagasiside, saadud elutarkus.
9. Kasuta märksõnu, konspekteerides põhitermineid, fakte, telgideid.
10. Järgi eeskujusid ja õpetlikke juhtumeid.