Hea kool on ühislooming

Toivo Maimets selgitab 1. septembri puhul valitsuse kavandatava haridusreformi tagamaid ja koolide tulevikuväljavaateid.

Tänasel tarkusepäeval soovin, et algav õppeaasta tooks edu ja üha jätkuvat teadmistehimu nii väikestele kui suurtele – oleme ju kõik eluaegsed õppurid.

Eesti hariduses tuleb oluliste strateegiliste sihiseadmiste ja algatuste aasta. Muutusteks on vähemalt kaks olulist põhjust: kooliealiste laste arvu vähenemine ja üha suurenevad kvaliteedinõuded.

Järgmisel aastal väheneb üldhariduses õppijate arv 5,5 protsenti. Kui veel mõni aasta tagasi oli meil 235 000 õpilast, siis täna on neid vaid veidi üle 180 000 ning vähenemistendents jätkub. Sellega kaasnev koolivõrgu korrastamine ei tohi aga suurendada hariduslikku kihistumist – võimetekohane haridus tuleb tagada igale lapsele.

Nõudmised hariduse kvaliteedi osas on aga muutunud suuremaks kui eales varem. Euroopa Liidu liikmetena ning ühises Euroopa haridusruumis liikujatena ei saa me rahulduda vaid Tallinna ja Tartu parimate koolide mõõdupuuga. Meie noorte koolitus peab olema samal tasemel teiste Euroopa riikide parimate koolidega ning seda igal haridusastmel. Rõhutan siinjuures, et kvaliteetne haridus tähendab palju enamat kui pelgalt suurepäraseid eksamitulemusi.

Kõigepealt analüüs

Kuidas seda saavutada? Ümberkorraldustele peab alati eelnema põhjalik analüüs. Tänaseks ongi töö mitmetes hariduskorralduse lõikudes lõpujärgus: kutsekoolide võrgu korrastamise plaane esitleme järgmisel nädalal, valmimas on kutsehariduse arengukavad aastani 2008, valitsuse moodustatud komisjon arutab meie kõrghariduse tulevikku puudutavaid olulisi küsimusi.

Kõige enam on tehtud muudatuste planeerimisel üldharidusmaastiku korrastamiseks. Ministeeriumi eestvedamisel osales selles töös sadu inimesi, palju erinevaid huvigruppe, et vastandlike ideede põrkumisest kooruksid õiged lahendused.

Vahearuande põhjal on valitsus vastu võtnud põhimõttelised seisukohad, millest lähtuvad edasised muudatused meie koolikorralduses, õppetöö sisus ning neid toetavas finantseerimissüsteemis.

Mõnedki ümberkorraldused on juba jõustunud. Riigikogu on vastu võtnud rea seadusemuudatusi (klassi täitumuse piirmäära vähendamine, arenguvestlused jt), mis võimaldavad rohkem tähelepanu pöörata iga õpilase individuaalsetele võimetele ja vajadustele. Hulk uusi on ministeeriumis valmis ning ootamas Riigikogu istungite algust.

Muutused suures plaanis

Kõigi pisikeste, ent vajalike muudatuste juures kipub tihti häguseks jääma «suur plaan» – mida muudatustega taotletakse?

Muutusi tehes peame silmas nelja põhieesmärki.

Esiteks, arvestada võimalikult palju iga lapse eripära, võimeid ja arengut. Iga laps on kordumatu: meil on hariduslike erivajadustega lapsed, on väga erinevatel erialadel silmapaistvalt andekad. Kõiki neid erisusi tuleb õpetamisel arvestada, kui soovime saada head tulemust.

Mõistagi sõltub palju õpetajast ning tema käsutuses olevast aja- ja raharessursist. Meil on palju võimekaid õpetajaid, kes oma tööd hästi tunnevad. Nad väärivad parimaid töötingimusi, tähelepanu ja austust.

Teiseks eesmärgiks on haridusotsuste detsentraliseerimine. Olen veendunud, et otsused hakkavad «tööle» siis, kui nende tegemine on viidud täideviijatele võimalikult lähedale. Sestap suurendame koolide ja kooli pidajate, valdavalt kohalike omavalitsuste õigusi õpetatava sisu osas, vähendades kohustusliku osa mahtu ning lisame ka õigusi raha kasutamisel, olgu selleks palgad või investeerimisotsused. Suureneb ka lastevanemate ja õpilaste endi roll koolielu juhtimisel koolide hoolekogude kaudu.

Kolmandaks eesmärgiks on järelevalve tõhustamine. See hakkab senisest enam põhinema koolide sisehindamisel, mida toetavad koolitatud välisnõustajad.

Just tugevam ja professionaalsem järelevalve võimaldab riigil vastutada hariduses toimuva eest ning seda vastutust ei sokutata vaid koolidele ja koolide omanikele.

Mis on haridusreform

Neljandaks soovime saada kõik koolimajad korda. Teame, kui palju selleks raha vaja on – umbes 6 miljardit krooni. Mõistagi ei rahulda meid senises tempos riigieelarvest finantseerimine. Samas ületavad hariduskulud sisemajanduse koguprodukti osana mõõdetult juba praegu oluliselt Euroopa Liidu riikide enamikku ja oluline kasv pole kuigi reaalne.

Riik plaanib anda kooliomanikele võimaluse teha koolid korda laenurahaga. Nõndasamuti loome ju praegu ka oma kodusid – ehitame maja valmis, kolime perega sisse ning maksame tulevikus selle kinni.

Minult on küsitud, kas see siis ongi haridusreform. Ei ole. Muudatustega loome vaid tingimused selleks. Reformi loojaks on koolid ise – tihedas koostöös kooliomanike, õpetajate, lastevanemate ja õpilastega. Suuremad õigused ise otsustada ja ka vastutada muudavad meie haridusmaastiku rikkaks ja mitmekesiseks ning koolielu loominguliseks.

Praegune valitsus on suunanud haridusse rohkem ressursse kui ükski eelmine ning see suund jätkub. Ehkki juba tehtud ja käsilolevate muudatuste mõju võtab aega, nii nagu kõik hariduskorralduses toimuv, usun sügavalt, et meie õpetajate, õpilaste, lastevanemate, koolijuhtide ja omavalitsuste koostöö hakkab olema viljakas. Sellepärast soovingi tänasel päeval kõigile hariduses osalejatele head loomingulist kooliaastat!